Haavapuidu omadused
Võsu võivad anda juba aastased juured,
kõige rohkem tekib neid kolme- kuni kuueaastastel juurtel läbimõõduga kuni kolm sentimeetrit.
Võsumisvõimelised juured ulatuvad emapuust üsna kaugele: tavaliselt leidub võsundeid 20–25 m
kaugusel emapuust, kuid üksikjuhtudel on neid täheldatud isegi kuni 55 meetrit eemal [12].Üks
vana haab võib juurtega hõivata 1000–1200 m² suuruse maa-ala.
Meie oma haab ja haavikud. Oleme harjunud nägema haaba sirgetüvelise kõrge puuna. Eesti
puukuulsuste hulgas märgitakse pikima haava kõrguseks 40 meetrit [13], ühel langetatud puul
Järvseljal on tüve pikkuseks mõõdetud 39 meetrit. Soodsaimates oludes kasvab haab kiiresti ja
tema puistud on suure produktiivsusega: Eesti tootlikumate haavikute hektaritagavara ulatub üle
600 m³, kuid nende üldtoodang (arvestades ka vahepeal puistust välja raiutud puitu) üle 800 m³.
Eesti metsades on pikka aega valitsenud männikud, kaasikud ja kuusikud. Kuigi kõigi puistute