Kaarli kirik 1670 aastal laskis Rootsi kuningas Karl XI ehitada Tõnismäele kreeka risti kujulise puukiriku. Kirik oli mõeldud eestlastele ja soomlastele. Aasta 1670 4. advendil õnnistati kirik ja nimetati Rootsi kuninga auks Kaarli kirikuks. Kaarli puukirikule kinkis Karl XI 1696 aastal kaks tornikella. Vene vägede pealetungi eel 1710. aasta augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud hoonestus ja sealhulgas ka Kaarli kirik. Kaarli kirikut ja kogudust hakati meenutama alles 19. sajandil, mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks. 18. oktoobril 1862 pandigi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule
Kroonhistoritsism, raudtee tulek eestisse- Raudtee saabus Eestisse 1870.a, Peterburg-Narva-Tallinn- Paldiski. Haruraudtee oli Keila-Haapsalu . näiteid kroonuhistoritsismist: tondi kasarmud; keila jaam puit, balti jaam paekivi. Kaarli kirik. 1670. aasta laskis Rootsi kuningas Karl XI ehitada Tõnismäele kreeka ristikujulise puukiriku. Kirik oli mõeldud eestlastele ja soomlastele. Aastal 1670 4 advendil õnnistati kirik ja nimetati Rootsi kuniga auks Kaarli kirikuks. Kaarli puukirikule kinkis Karl XI 1696.a kaks tornkella. Vene vägede pealetungi eel 1710.a augustis põletati kogu linna kindlustuse ees asunud hoonestus ja sealhulgas ka Kaarli kirik. Kaarli kirikut ja kogudust hakati meenutama alles 19-ndal sajandil mil kasvas vajadus ehitada suurem pühakoda Eesti koguduse tarbeks. 18 okt 1862 pandi nurgakivi Tallinna ühele suurimale kirikule 1500 inimest mahutavale Kaarli kirikule. Autor oli Eestiga tihedalt seotud Peterburi arhidekt Ott Pius Hippius