Viikingite meremehed Pikkadel laevareisidel ja ohtlikes lahingutes oli oluline üksteist toetada. Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. Relvad Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Kaitseks olid ümmargused puukilbid ja mõni kandis kausikujulist kiivrit. Tänapäeval viikingite tunnuseks peetavat sarvedega kiivrit kasutasid muistsed viikingid ainult ohverdamise ajal. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad. Viikingilaevadel olid nii aerud kui purjed. Puri oli trapetsikujuline ja triibuline. See oli kinnitatud raa ülemise ristpuu külge. Laevad olid kerged ja võisid liikuda kuni 12 miili tunnis, mis oli sel ajal väga suur kiirus. Viikingilaev oli 24 m pikk, 5 m
oluline üksteist toetada. vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. Viiking pidi olema usaldusväärne Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. http://www.regia.org/vikings.htm Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Kaitseks olid ümmargused puukilbid ja mõni kandis kausikujulist kiivrit. Tänapäeval viikingite tunnuseks peetavat sarvedega kiivrit kasutasid muistsed viikingid ainult ohverdamise ajal. Sõdalased röövisid rannikuasulaid, röövitud saagi aga viisid koju või müüsid teistes maades maha. Sõjasaagiks võeti mitmesuguseid asju, kulda ja hõbedat, aga ka naisi ja lapsi, keda mujal orjadeks müüdi. Kui viikingid nägid, et asula on hästi kaitstud, siis loobusid nad ründamisest ja asusid