M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Arvasin, et veel kolm ööd -- ja me jõuame Cairosse Illinoisi lõpul, kus Ohio jõgi
suubub Mississipisse. Sinna me tahtsimegi jõuda. Mõtlesime seal parve ära müüa ja
aurikuga mööda Ohiot üles sõita vabadesse osariikidesse, kus meil enam midagi poleks
karta olnud.
Noh, teisel ööl tõusis udu ja me suundusime leete poole, sest udus ei võinud edasi
liikuda. Aga kui ma paadiga ees sõudsin, et köit kinni panna, siis polnud luitel muud
kui väikesi puukesi. Viskasin köie ümber ühe puukese just leete tipul, kuid vool oli tugev,
ja parv liikus nii kange hooga, et kiskus puukese välja kogu juurtega ja läks. Nägin teda
udusse kaduvat ja tundsin end nii haigena ja kohkununa, et ma vähemalt pool minut it --
nagu mulle näis -- ei suutnud liikuda. Ja siis oli parv mu silmist kadunud, ei näinud
paarikümne küünragi kaugusele. Hüppasin paati, ruttasin pärasse, haarasin aeru ja
andsin tugeva tõuke. Kuid paat ei liikunud paigast. Olin rutuga jätnud paadi lahti
päästmala