Uue-Põltsamaa mõis
tänapäeval enam pole, ebakorrapäraste teede ja lillede ning õitsvate põõsastega. Edelakülge
on istutatud kaskede rida, mujale muruväljaku servadesse vahtraid ja kaski.
Mõisa juurde kuulub ka park, mis rajati 18. sajandi lõpul ning on keskmise suurusega
regulaarpark. Pargi peaosa on mõisa peahoone tagaväljak. Regulaarne osa lõppeb kirdes avara
muruplatsiga, mille keskel on kõrgendik, kus kunagi asus kasvuhoone. Pargi osa lõpetab
puuderivi.
Vabakujuliselt oli kujundatud pargi põhjaosas oleva kahe tiigi ümbrus, millest
tänapäevani on säilinud vaid üks, ning eesväljak. Parki täiendati pidevalt kuni 1990-nendate
alguseni peaosa kujundust muutmata.
Omaaegne regulaarpark on nüüdseks kujunenud parkmetsaks. Parki rajas loodusloo
õpetaja Paul Pedaste 1923. aastal väikse botaanikaaia, mida peale Teist maailmasõda laiendati
ning kus kasvas 2002. aastal 172 liiki võõramaiseid puid-põõsaid