M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
»
«Aga, tädike, sa tead, et ma tõesti hoolin sinust,»'ütles Tom.
«Teaksin seda paremini, kui sa rohkem sellele vastavalt ka tegutseksid.»
«Soovin nüüd, et ma oleksin sellele mõtelnud,» ütles Tom kahetsevalt, «aga igatahes nägin
ma sind unes. See on ka midagi, eks ole?»
«Seda pole küll palju -- kass võib ka niipalju, kuid parem siiski kui mitte midagi. Mis sa
unes nägid?»
«Kesknädala öösel ma nägin unes, et sina istusid seal voodi juures, Sid istus puudekasti
juures ja Mary tema kõrval.»
«Noh, nii see oligi. Nii me istusime alati. Olen rõõmus, et su unenäod vähemalt niigi palju
meie eest hoolitsesid.»
«Ja ma nägin unes, et Joe Harperi ema oli siin.»
114
«Ta oligi siin! Kas sa veel midagi nägid?»
«Oh, palju. Kuid nüüd on see nii udune.»
«Katsu meelde tuletada; kas sa ei saa?»
«Mul tuleb ette, nagu oleks tuul . . . tuul puhunud ja . . . ja . . . »
«Kalsu veel meelde tuletada, Tom! Tuul puhus tõesti ja . . . noh!»