M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Palju ma ei maganud. Ei saanud, pidin aina mõtlema. Iga kord kui ärkasin, uskusin,
et keegi oli mul kõrist kinni haaranud. Nii polnud mul magamisest käsu midagi.
Viimaks ütlesin enesele, et ma ei või nii edasi elada; tuli teada saada, kes oli minuga
koos saarel; pidin seda välja uurima iga hinna eest. Noh, selle mõtte juures tundsin
endal kohe parema olevat.
Võtsin siis oma aeru ja tõukasin paadi paar sammu kaldast eemale ja lasksin puude
varjus allavett libiseda. Kuu paistis ja puudealusest väljaspool oli peaaegu niisama
valge kui päeval. Nii liikusin edasi umbes tund aega; igal pool oli sügav vaikus, kõik
magas. Noh, jõud-
252
sin siis peaaegu saare otsani. Kerge veepinda kibrutav jahe tuul hakkas puhuma; see
tähendas, et öö oli niisama hästi kui möödas. Andsin paadile aeruga teise suuna ja käänasin
ta nina käida poole; siis võtsin oma püssi ja lippasin välja metsa serva. Istusin sinna
puutüvele ja vaatasin okste alt välja