Kuidas maailm ja inimsugu loodi
Osavinimene (Homo habilis)
Tööriistade valmistajaks polnud aga enam ahvinimene, vaid osavinimene (Homo habilis) - esimene
inimese eellaste seas - keda juba õigusega inimeseks võib nimetada. Vanimad osavinimese jäänused
on umbes 2,6 miljonit aastat vanad, nende tuntuim leiukoht on Olduvai kuristik Tansaanias.
Erinevalt ahvinimesest oli osavinimene juba maismaaloom, kes elatas end mitmesuguste loodusandide
korjamisega. Puuviljad, marjad, seened, tõugud, putukete vastsed, teod, söödavad juured ning
mugulad, linnumunad jne. moodustasid tema põhitoiduse. Loodusandide korjamist toiduks
nimetatakse koriluseks.
Mõnikord sattusid korilastest osavinimesed kiskjaist mahajäätud, vanadusse või haigustesse surnud
loomade korjustele, mis andsid teretulnud toidulisa. Lisaks kütiti väiksemaid ja ohutumaid loomakesi -
närilisi, kilpkonni, linde jt. Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama.
annaabi.ee 
