samuti räbuks). Kui kaua aega ei osatud nende jääkainetega midagi peale hakata, siis tänapäeval on leitud, et tavalisele tsemendiklinkrile räbu või põlevkivituhka lisades saadakse tsement, mis on kvaliteedilt täiesti võrreldav 100% - lise portlandtsemendiga. Seega on keemikud osanud loodust reostavad jääkained ära kasutada väärtusliku ehitusmaterjali tootmiseks. JAGUNEMINE 1)Portlandtsement 1. Portland-räbutsement 2. Portland-silikaattsement 3. Portland-putsolaantsement 4. Portland-lendtuhktsement 5. Portland-põlevkivitsement 6. Portland-lubjakivitsement 7. Portland-komposiittsement 2)Räbutsement 3)Putsolaantsement 4)Komposiittsement Portlandtsement Portlandtsement, mis esialgsel kujul ilmus ehituslike sideainete nomenklatuuri ligi 1,5 sajandi eest, on tootmise-tarbimise mastaabilt teiste sideainete seas esikohal. Suurem osa tööstus- ja tsiviilehituses armeeritud ja armeerimata monteeritavadest ning monoliitsetest
segatakse üheaegselt kui tooraine niiskus üle 10%, siis eelneb trummelkuivatus. Eelised: soojaenergia 2x vähem vajadus. Puudused: madalam homogeensus 9. Tsemendi eritüübid. Tsemendile esitatavad nõuded CEM I: Portlandtsement CEM II: Portland-komposiittsement(lisatud kas räbu, silikaati, putsolaanosakesi, lendtuhka, põlevkivi, lubjakivi või kõiki 6...35% ulatuses) CEM III: Räbutsement(lisatud väga varieeruvates kogustes räbu portlandi klinkrile) CEM IV: Putsolaantsement(lisatud varieeruvas koguses: silikaati, putsolaanosakesi, lendtuhka) CEM V: Komposiittsement: igasugustest erinevatest koostisosadest Nõuded antakse survetugevusele ja tardumise kiirusele (N/R). N ja R vahe on 2 päevase eeltugevuse saavutamisel ~10 MPa. Nt CEM I 42,5 R peab 2 päeva jooksul omandama tugevuse 20 MPa ning 28 päeva jooksul >42,5 MPa, kuid on ka ülemine piirang. 10. Tsemendi mineraloogilise koostise ja eripinna mõju survetugevusele Eripinna suurenedes survetugevus suureneb
annaabi.ee 
