Betoon
treppide valamisel, kuid ka paljudes muudes valdkondades. Betoonile saab anda palju
erinevaid vorme.
Esimesed teadaolevad betoonkonstruktsioonid on leitud Roomast. Panteoni,
Colosseumi ja akveduktide ehitamisel kasutati vulkaanituha, vee ja paekivi segu ehituskivide
ühendamisel. Roomlased hakkasid betooni valmistama umbes 150. aastal eKr ja kasutasid
selles erinevat vulkaanilist tuhka. Ajapikku said nad targemaks ja hakkasid sideainena
kasutama vaid ränihapperikast vulkaanilist tuhka putsolaani (it k pozzolana rossa ehk
Pozzuoli punane), mis pärines umbes 20 kilomeetri kauguselt Roomast. Tänapäeva
betoonehitised hakkavad kulumismärke näitama reeglina umbes 20 aastat pärast püstitamist,
kuid roomlaste betooni sisse segatud vulkaaniline tuhk andis sellele fenomenaalse
vastupidavuse.
Eestis hakati tsemenditootmise vastu huvi tundma 1860. aastate lõpul, kui Kunda
mõisa omanik John Girard de Soucanton tegi esimesed katsed valmistada kohapealsest
annaabi.ee 
