M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Iga mehikese käsi oleks hästi
käinud lese jumalaga, aga miss Watsoni omalt polnud tal midagi head oodata. Ma otsustasin
siis
oma mõttes, et jään lese jumala juurde, kui ta mind tahab, olgugi et ma ei mõistnud, mis tal
sellest võis kasu olla, sest ma olin nii rumal ja paha ja lihtlabane poiss.
Taati polnud juba enam kui aasta otsa näha olnud ja see oli mulle mõnus; ma poleks tahtnud
teda üldse enam näha. Ta aina tagus mind, kui kaineoli ja mu kätte sai; ma putkasin enamasti
metsa, kui ta oli läheduses. Noh, kord leiti ta jõest uppunult, umbes kaksteist miili linnast
üleval pool, nagu rahvas rääkis. Igatahes arvati, et see oli tema; räägiti, et uppunud «mees oli
räbalates ja väga pikkade juustega. See kõik oli küll just taadi moodi, aga laiba näost ei
saadud
mingit seigust: see oli nii kaua vees olnud, et polnud enam näo moodigi. Räägiti, et laip oli
ujunud vees selili. Ta toodi välja ja maeti kaldale