TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK
* äraviidud sõdurid 6000
* äraviidud ametnikud 2000
Kui venelased läinud olid, kirjutas Marie Under 1941. aasta jõuludeks luuletuse:
"Nüüd mälestades seiskem püstipäi:
mis võeti meilt meenutagem, ja mis meile jäi.
Astun vaikselt jõululumist rada
üle kannatanu kodumaa.
Igal lävel tahaks kummardada:
ükski kodu pole leinata".
Saksa okupatsioon
28. augustil 1941 jõudsid saksa väed Tallinna. Omavalitsuse etteotsa sai dr. Hjalmar Mäe,
vaps, kes putikatse eest Eesti Vabariigi ajal oli mitu aastat vangis istunud. Tegelikuks
võimumeheks oli Saksa SA (sturmabteilung e. rünnakuosakond) mundrit kandev Karl
Siegmund Litzmann. Ühelt poolt sooviti küll baltlastelt kaastööd bolevike vastu, teiselt poolt
aga anti mõista, et nad on siiski teisejärgulised, kui mitte just alaväärtuslikud inimesed. Saksa
seadused keelasid mittesakslastel sõjaväkke astumast, aga igasugu varjunimede all kujunesid
eesti üksustest ometi rindeväeosad
annaabi.ee 
