Bioloogia referaat pärilikkusest
ja isaslinnud), erinevate gonosoomide paariga sugupoolt nimetatakse
aga heterogameetseks (isasimetajad ja emaslinnud).
Peale nende kahe süsteemi esineb ka mitmeid teisi soomääramissüsteeme, kus konkreetsed
sugukromosoomid puuduvad. Enamikel taimedel pole sugukromosoome ja selle tõttu on enamik
taimi hermafrodiitsed. Erandiks on mõned kahekojalised liigid, millel on avastatud
sugukromosoomidele sarnased kromosoomid. Näiteks pusurohul (Silene latifolia) on kirjeldatud
XY-süsteemi sugukromosoomid ja hõlmikpuul (Ginkgo biloba) WZ-süsteemi sugukromosoomid.
Osal selgroogsetest määrab soo ära väliskeskkonna temperatuur.
Iseloomulik kilpkonnadele ja krokodillidele. Kiletiivalistel on sugu määratud organismi
kromosoomide kordsusega (ploidsusega). Diploidsest embrüost (viljastatud munarakust) areneb
emane mesilane (kas siis emamesilane või töömesilane) ja haploidsest embrüost (viljastamata
annaabi.ee 
