Dolomiit ordoviitsium Kurevere Katteplaatide, mosaiikplaatide, hauaplaatide ja tarbeesemete valmistamisel Lubjakivi ordoviitsium Ense, Nõmmküla, Toodetakse Pusku, Sutlepa, killustikku, Ungru- Sepaküla ehituskive, siseviimistluseleme nte, suveniire, kasutatakse tsemendi tootmisel
Ladestu kogupaksus on suurim Saaremaal Sõrve säärel, ulatudes Ohesaare puuraugus 436 meetrini. Pikima kasutamisajalooga on ehituskivi. Veel praegu võib Varbola maalinna vallis näha samanimelise kihistu lubjakivi Lubjakivi on kasutatud juba vähemalt 13. sajandist alates. Nii on sellest kivist ehitatud Paide ja Haapsalu vanad rajatised, sealhulgas Haapsalu piiskopilinnus, aga ka paljud maaehitised. Tuntuimad paemurrud asetsevad Tallinnas (Väo), Haapsalu lähedal (Ungru ja Pusku), Märjamaa ümbruses (Orgita) ning Paides (Mündi). DEVONI LADESTU Devoni ladestu on Eesti aluspõhja noorimaks osaks. Devoni kihid levivad peamiselt Lõuna-Eestis. Nende avamus algab Ruhnu ja Kihnu saarega ning mandril Pärnu lahe ümbrusega. Avamuse põhjapiir jääb mandril umbes Pämu ja Navesti jõe ning Võrtsjärve põhjakalda-Mustvee joonele. Sellest piirist põhja pool asetseb veel terve rida avamuse jääksaari, millest
4 8.06 2.85 38.5 0 OFG Rooglaid 7.4 7.1 1.77 25 0 FPO Haapsalu 7.65 7.34 3.58 47 0 GNS Puise 9.24 8.87 3.02 18.75 0 OFG Salinõmme 9.27 8.9 7.27 53 0 FPO Topu 9.04 8.68 3.43 19 0 OFG Nõva 6.15 5.9 1.38 20 FPO Puise 7 6.72 2.06 19 FPO Pusku 7.15 6.86 2.26 30 FPO Tallinn 66.6 63.94 1531 2208 414 OTM Virtsu 4.16 3.99 0.36 0 0 OFG Dirhami 4.33 4.16 0.36 6 0 LLS Haapsalu 4.5 4.32 0.3 6 0 OFG Hara (Lääne mk) 4.26 4.09 0.38 4 FPO Norrby 4.47 4.29 0.37 5 FPO Haapsalu 4.28 4.11 0