Horvaatia
Split
175 100
Rijeka
143 800
Osijak
90 400
Zadar
69 600
Slavonski Brod
58 600
Pula
58 600
Majandus
Enne Jugoslaavia lagunemist oli Horvaatia
majanduses teine Jugoslaavia
piirkond,Sloveenia järel.
Pärast iseseisvumist pidas Horvaatia
Serbiaga sõdu, ning majandus langes.
Kõige rohkem nähti vaeva sõja purustute
korda tegemiseks, viletsalt on läinud
Horvaatial majandusreformidega.
Nüüd on Horvaatia Taga-Euroopa kõige
edukam majanduslik riik.
Vahemereline kliima ja pikk rannajoon on on
Horvaatiasse toonud 6-7 milj. Välisturisti
aastas.
Horvaatia maapinna sees leidub naftat,
kivisütt, boksiiti, rauamaaki, loodusliku asfalti
jpm maavarasid.
Hästi kergesti on arenenud kerge- ja
toiduaine tööstus.
Ehitatakse mitmesuguseid masinaid ,
annaabi.ee 
