Vulkaanilistel aladel leidub maavarasid. · Maavärinate tekkepõhjused ja levik o Maavärinad on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimites kuhjunud elastsete pingete vabanemisel koos kivimite rebenemisega. o Esinevad peamiselt laamade äärealadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades · Maavärina tugevuse hindamise süteemid o Mercalli süsteem põhineb purustustel, 12 palline süsteem o Richteri skaala hinnatakse vabanenud energiat, magnituud, seismograaf · Maavärinatega kaasnevad nähtused, tagajärjed ja purustuste vähendamise võimalused o Nõlvaprotsessid, tsunamid, varingud, maalihked o Ehitada tugevamaid hooneid, valida asukohta · Nõlvaprotsessid, nende esinemise põhjused, tagajärjed ja võimaluse vältimise viisid o Väga kiired
P-lained murduvad tuuma läbides nii, et osadesse piirkondadesse need ikka ei jõua. Pikilaine ja ristilaine ajaline vahe laseb määrata kolde kaugust. Pinnalainete amplituud näitab värina intensiivsust. Kolm seismograafi lasevad määrata kolde täpse asukoha. Maavärinaid esineb kõige rohkem maakoore plaatide äärtes, kuid vahel ka plaatide keskosas. Maavärina intensiivsuse hindamine 1) Maavärina intensiivsuse astmetena (I - XII) Mercalli skaala. Põhineb maavärinast tingitud purustustel. Suhteliselt ebamäärane, purustused sõltuvad paljudest teguritest 2) Richteri magnituudidena põhineb seismograafi võnke amplituudil. Logaritmiline, st iga järgnev magnituud on 10x suurema maapinna liikumise amplituudiga. Vabanev energiahulk suureneb iga magnituudiga 33x. Seismograafil määratakse S ja P lainete vahelise aja ja lainete amplituudi abil. 9,5 magnituudi Richteri järgi on suurim pinge, mis võib kivimites kuhjuda
annaabi.ee 
