Litosfäär
I. Kihtvulkaan kasvab kõrgusesse. Laava on räni- ja gaasiderohke, pursked
lühiajalised, kuid järsud. Laava võib tarduda ka lõõris (tekib kork), gaaside
kogunemisel kork purustatakse. Nim. ka happeline e. graniitne laava.
II. Kilpvulkaan pigem lame, esineb rohkem ookeanides. Laava voolab rahulikult,
aeglaselt, aga pidevalt. Laava ise on aluseline e. basaltne. Suuri purskeid ei ole,
räni- ja gaasidevaene.
Liigitus purskesageduse järgi:
1. aktiivsed Etna, Kljutsi
2. kustunud vulkaanid (inimajaloo jooksul ei ole pursanud) Elbrus, Kilimanjaro
3. seiskuvad vulkaanid (purskavad kindlate vaheaegade tagant, vahepeal seiskuvad)
MILLISED NÄHTUSED KAASNEVAD VULKAANIDEGA?
1. tuha- ehk lõõmpilved (tuhk + vulkaaniline materjal + gaasid), võivad kanduda väga
kaugele, gaasid võivad olla mürgised
2. mudavoolud e. lahhaarid (tekivad, kui vulkaanitipp on kaetud lumega lumi sulab,
annaabi.ee 
