Michael Faraday
tungide kandjaks on laenguid ümbritsev keskkond ehk vahem, arendas ta paari järgneva aasta
kestel elektritungjoonte ja elektrivälja teooriat elektrostaatiliste nähtuste seletamiseks.
Aastal 1838 uuris Faraday elektri läbiminekut hõrendatud gaasidest, kusjuures ta pani tähele
tumedat kihti katoodi lähedal, mida hiljem hakati nimetama Faraday tumekihiks. Ka pani ta
tähele, et valgusnähtused niisugusel elektrilahendusel ehk purgel katoodi ja anoodi juures
erinevad teineteisest. Ta nimetas sinakat valgusnähtust katoodi pinnal katoodnähtuseks,
valgusnähtust anoodil anoodnähtuseks, need nimetused on tarvitusel veel praegugi.
Aastaid kestnud pingutav ja väsitav uurimistöö hakkas pikapeale halvasti mõjuma Faraday
tervisele. Eriti halvaks muutus ta seisukord 1839. a. suvel, kui ilmusid nähtavale rasked
rikked ta tervises. Dr. Latham, kes teda sel puhul läbi vaatas, soovitas Faraday'l puhata.