Puravikulised Käsitletavas puravike rühmas on neli suuremat perekonda, teistest Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Kõik meie puravikud peale pipartatiku on mükoriisaseened, moodustades ektomükoriisasid kõigi meie tähtsamate metsapuudega. Meie metsade levinumaid mükoriisamoodustajaid on harilik kivipuravik, kes on seotud mitme puuliigiga. Kõiki...
Puravikud Puravik Puravik on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond. Tavakeeles nimetatakse puravikuks suurt hulka lihaka viljakeha, välja arenenud kübara ja jala ning kübarast kergesti eralduva torukeste kihiga seeni. 1974 trükivalgust näinud Kuulo Kalamehe ja Vello Lastingu raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki. Mükoloogid jaotavad need liigid terve hulga puravikuliste sugukonda kuuluvate perekondade vahele. Kirju puravik Eestis on esindatud perekonnad • Kivipuravik • Lepapuravik • Sametpuravik • Sapipuravik • Soomuspuravik • Tahmpuravik • Viltpuravik • Õõspuravik • Tatik • Päkk Kivipuravik Kirjeldus
Cortinarius rubellus Cortinarius Cortinariaceae Agaricales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Kastanpäkk, pruun puravik Päkk Puravikulaadsed Kandseened Seened Gyroporus castaneus Gyroporus Gyroporaceae Boletales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Saatana-kivipuravik, kuradipätak Kivipuravik Puravikulised Puravikulaadsed Kandseened Seened Boletus satanas Boletus Boletaceae Boletales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi Pomerantspuravik, punapuravik Puravik Puravikulised Puravikulaadsed Kandseened Seened Leccinum versipelle Leccinum Boletaceae Boletales Agaricomycetes Basidiomycota Fungi
kasutada väikest harja. Tavaliselt eemaldatakse ka seenejalg, kuna see on veidi puine. Austerservikuid kasutatakse erinevates seenetoitudes nagu seenesupid, seene kotletid, pizzad, pirukad, marineeritud ja soolatud seened ning puised seenejalgu kui ka kübara osa saab kuivatada. Harilik kivipuravik Puravik on puravikuliste sugukonda kuuluv seeneperekond. Eestis kasvab ligikaudu poolsada liiki puravikke. 1974 trükivalgust näinud Kuulo Kalamehe ja Vello Lastingu raamatus "Eesti puravikulised" on kirjeldatud 41 liiki "puravikke". Nüüdseks on Eestis leitud ja määratud vähemalt 50 liiki. 1992. aastal ilmunud Põhjamaade määrajas leidub 65 liiki ja Vahemere maadest on neid teada veelgi enam. Teaduslikult kirjeldas kivipuravike perekonda esimesena rootsi mükoloog ja botaanik Elias Magnus Fries 1821. Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor.
b) mütoloogiliste olevustega. c) seentega. d) kullaga. 3. Seeneringide seeneniidistiku aastane kasv jääb tavaliselt .... vahemikku. a) 1 ja 2 meetri. b) 0,1 ja 1 meetri. c) 0,5 ja 1 meetri. d) 2,5 ja 3,5 meetri. 4. Mis on seenering? a) inimese poolt kujundatud seentest moodustunud ring. b) idanenud eosest arenenud seeneniidistik, mis kasvab keskpunktist ringikujuliselt väljapoole. c) moodustis, mis tekib kui välk maasse lööb. d) looduslikult esinev seentest moodustunud ring. "Puravikulised" - Mariliis Joassoone 1. Millise mükoriisa põhitüübi moodustajad on Eesti puravikulised (v.a pipratatik)? a) Arbuskulaarse müktoriisa b) Ektomükoriisa c) Monotropoidse mükoriisa d) Endomükoriisa 2. Millised järgnevatest puravikulistest on looduskaitse all? a) Pomerantspuravik (Leccinum versipelle) b) Lehise-õõspuravik (Boletinus cavipes) c) Saatana kivipuravik (Boletus satanas) d) Kollane kivipuravik (Boletus impolitus) 3
suur sarvik (calocera viscosa) sarvik (Calocera) pisarseenelised (Dacrymycetaceae) harilik kukeseen (Cantharellus kukeseen kukeseenelised cibarius) (Cantharellus) (Cantharellaceae) kollakas kukeseen kukeseen kukeseenelised (lehterkantarell) (Cantharellus (Cantharellus) (Cantharellaceae) aurora) harilik kivipuravik (Boletus kivipuravik (Boletus) puravikulised (Boletaceae) edulis) männiliimik (Chroogamphus männiliimik liimikulised (Gomphidiaceae) rutilus) (Chroogomphus) suur sirmik (Macrolepiota sirmik (Macrolepiota) sampinjonilised (Agaricaceae) procera) punane kärbseseen (Amanita kärbseseen kärbseseenelised muscaria) (Amanita) (Amanitaceae) kitsemampel (Rozites kitsemampel vöödikulised (Cortinariaceae)
Puittu b) lõhed nii horisontaal kui vertikaalsuunas. lagundavad seened: Aeroobsetes Viljakehade ülakülg on: karvane, sile, tingimustes langundavad seened: villane või eivärviliste vöötidega. 1kandseened põhilised puitu lagundavad Metsamädanikud on sellised mädanikud, seened, näiteks selts lehikulaatsed, perekond mis tekivad juba metsakasvamise ajal. külma seen, sugu puravikulised: majavamm, Laomädanikud arenevad algusest peale sug kukeseene laadsed, sug maksakulaadsed, juba ülestöötatud või vaheladudes. sug vaabikulaadsed. Selt kõbjaselised. Kuuluvad juuremädanike hulka ja valdavalt 2kottseened ustulina, xylaria. Bakterid: parasiitsed. Laomädanikud on surnud puus, Anaeroobsetes tingimustes lagundavad ei tekita haigust elavas puus. Tüüpilised
puudub. Seentel on metsasaaduste seas hinnatav koht. Seente toiteväärtus ei ole eriti kõrge, kuid midagi maksab ka see vaheldus, millega seened meie igapäevast menüüd täiendavad. Seentest saab valmistada mitmeid erinevaid sööke: neid võib marineerida, kastmeks valmistada, seenesupidki on väga maitsvad, riisikaid ka hapendatakse jne. Tavalisemad söögiseened Eestis on kukeseened, pilvikud, erinevad puravikulised ja riisikad. 9.3 Pähklid. Pähklid on tõenäoliselt ühed esimesed ja vanemad loodusannid, mida inimene hakkas toiduks tarvitama. Organismile vajalike toitainete sisaldus pähklites on sedavõrd unikaalne, et taimses maailmas praktiliselt võrdväärseid ei ole. Pähkli sordid: India pähkel - India pähkel on neerukujuline vili ja oma ehituse tõttu raskesti transporditav, sest puhastatuna murdub väga kergesti. India pähkli kodumaa, nagu
Seened sisaldavad 2...7% valku, kuni 1% rasva, 1% süsivesikuid (seenesuhkrut), 1% mineraalaineid, mitmesuguseid vitamiine, sealhulgas ka D-vitamiini, kuigi väikestes kogustes. Eriti hinnatakse ekstraktiivaineid, mis annavad seentele iseloomuliku maitse ja lõhna. Paremateks loetakse noori seeni. Seente liike on arvukalt ja enamik neist on söödavad. Mittesöödavate hulgas on ka väga mürgiseid (roheline ja valge kärbseseen). Toruseened on kõik puravikulised, millest parimaks loetakse kivipuravikku. Lehikseentest on tuntumad sampinjonid, kuuseriisikas (parimad lehikseened), kase-, valge- ja männiriisikas, kukeseen, pilvikud jt. narmasseentest põdramokk ning kottseentest mürklid, trüflid ja kogritsad. Värskelt säilivad seened halvasti. Kuivatatakse toru- ja kottseeni. Kuivatatud kivipuravikku nimetatakse ka valgeks seeneks (säilitab valge värvuse, ülejäänud toruseened muutuvad mustaks). Soolatakse lehikseeni (parim on kuuseriisikas).
võrgustik. Seenmantel on tihe seenehüüfide võrgustik, mis ümbritseb taimejuurt. Pärast seenmantli teket juurekarvakesed kaovad ja kogu kaetud juureosa ainevahetus mullaga toimub ainult läbi tiheda hüüfivõrgustiku. Seenmantlist tungivad üksikud seenehüüfid juurte välimiste rakkude vahele ning seal harunedes moodustavad tiheda nn Hartigi võrgustiku. Ektomükoriisa moodustub sümbioosis paljude tuntud metsaseentega (nt kukeseened, mitmed puravikulised jt). 42 Lisaks eelpool nimetatutele tuntakse veel mitmeid mükoriisatüüpe, mis esinevad vaid teatud kindlatel taimeliikidel või –sugukondade esindajatel. Näitena võib tuua orhidoidse mükoriisa (esineb ainult käpalistel) ning erikoidse mükoriisa (esineb kanarbikulistel). Kuigi seenjuurt esineb looduses kõikjal, ei pruugi seene ja taime suhe alati olla vastastikku kasulik.
annaabi.ee 
