Kultuurilugude semiootikast
Ühesõnaga, selleks, et tekstidest aru saada, peame nägema tekstides, piltides, muusikas jne Lugu
(ehk narratiivi); selleks, et narratiivist aru saada, tahame me tajuda, mis on siia sisse pandud
(otsime refleksiivsust), paneme sisse oma empaatiavõime; seejärel uurime, kuidas ta on kokku
pandud (konstrueeritud); siis vaatame missuguseid printsiipe / koode / reegleid on kasutatud.
Teksti koostamisel ja kirjutamisel kasutame sama loogikat, pannes end punliku rolli, kes püüab
tekstist aru saada.
Mis on Eesti narratiivi eripära?
Kui me midagi loome (sh kirjutame), siis selleks, et asju tõlgendada, peame nägema alati ka selle
pragmaatika poolt (loogikat, ratsionaalset) ning teisalt emotsionaalset poolt (sest loo allikas tekitab
tundeid, emotsioone). Need ongi alati ja igal pool koos. Samas, peame tunnetama, mis on maailmas
väärtused, sh et meie oleme väärtus vastasel korral ei ole midagi väärtus, ka kultuur ei ole
annaabi.ee 
