Jõud võib mõjuda kehale mitmel erineval viisil - punktkoormuse ja lauskoormusena. Tegelikkuses mõjuvad kõik jõud kehale läbi kuitahes väikese pinna, kuid meaahikas kasutatakse lihtsustusi et kirjeldada koormuste mõjumist. Nii näiteks kasutatakse lihtsustust - punktkoormus. See tähendab, et jõud on rakendatud keha mingisse punkti. Ideaalolekus tähendaks see seda, et see mõjuks nagu imepeene noatera otsa kaudu, mis pole aga teatavasti reaalne. Joonistel kujutatakse punktkoormust noolena. Lauskoormus jaguneb omakorda erinevateks mõjumise viisideks. Esiteks on joonkoormus ehk jõu jagunemine joonele. Seda kasutatakse näiteks talade (horisontaalsete elementide) koormuste kirjeldamiseks - talal on iseenesest laiust ikka detsimeetrites, kuid koormust kirjeldame nagu imepeenel joonel mõjuvana. Joonkoormuse põhiühikuks on kN/m, kuid otstarbeks on kasutada ühikut N/mm. Teine lauskoormuse liik on jõu jagunemine pinnale ja selle ühikuks on paskal (Pa) ehk N/m2
Silluste tugipinnad peavad olema moodustatud tä täis- is- plokkidest. Tugipinna plokid paigaldatakse alati tä täisvuugil (ilma õhkvaheta). 46 23 Kergbetoon talasillused Sillus on soovitav koormata ühtlase lauskoormusega, vältima punktkoormust (näit. vahelae tala) silde keskele, vaid leida lahendus, kus koormus rakenduks võimalikult silluse otsa juures. Sillused peab alati paigaldama tahk kirjaga UP ülespoole, teised asendid ei ole lubatud. Sillused tuleb ehitamise käigus krohvida, et tagada tule- püsivus (R30) ja armatuuri korrosioonikaitse. Keramsiitbetoonist sillust ei soovitata kasutada veetihedate konstruktsioonide rajamisel ja väga kõrge kloriidisisaldusega keskkonnas.
annaabi.ee 
