William Bradford Shockley biograafia
arendada ja täiustada uusi transistoreid ja teisi seadmeid, mis põhineksid
pooljuhil.
Shockley ei olnud aga rahul seletustega selle kohta, kuidas
punktkontakttransistor töötab. See viis Shockley mõttele, millele ta pani
hiljem nimeks "võileivatransistor". Mõte viis aga lõpuks ühendustransistorini,
mida tutvustati pressikonverentsil 4. juulil 1951. Patendi saavutas Shockley
selle leiutise eest 25. septembril 1951. Ühendustransistor jättis varsti varju
punktkontakttransistori ja selle järglasest sai mitmeks aastaks võimas
valitseja turul.
Shockley jätkas füüsikute grupi liidrina Belli laboratooriumis.
Ta oli populaarne loengupidaja ja amatöörmustkunstnik, kes oli lausa kuulus
selle poolest, et võlus ükskord Ameerika Füüsikute seltsi ees peetud kõne
lõpus välja kimbu roose.
1951. aastal valiti ta Rahvusvahelise Teaduste Akadeemia liikmeks. Shockley
oli siis 41-aastane ja valituks saamise seisukohast väga noor. Kaks aastat
annaabi.ee 
