William Bradford Shockley biograafia
Shockley töötas pööraselt ka oma peateose kallal, mis kannab pealkirja
"Elektronid ja augud pooljuhis". See 558-leheküljeline uurimus avaldati 1950.
aastal. Seal on ühtlasi kirjeldatud ka Shockley dioodivõrrandit. Sellest
Shockley tööst sai piibel tervele teadlaste põlvkonnale, kes töötasid, et
arendada ja täiustada uusi transistoreid ja teisi seadmeid, mis põhineksid
pooljuhil.
Shockley ei olnud aga rahul seletustega selle kohta, kuidas
punktkontakttransistor töötab. See viis Shockley mõttele, millele ta pani
hiljem nimeks "võileivatransistor". Mõte viis aga lõpuks ühendustransistorini,
mida tutvustati pressikonverentsil 4. juulil 1951. Patendi saavutas Shockley
selle leiutise eest 25. septembril 1951. Ühendustransistor jättis varsti varju
punktkontakttransistori ja selle järglasest sai mitmeks aastaks võimas
valitseja turul.
Shockley jätkas füüsikute grupi liidrina Belli laboratooriumis.
annaabi.ee 
