toimel. Lisametalli, räbusteid ja kaitsegaasi ei kasutata. Reeglina on liitekoht kõrgema elektritakistusega ja kuumeneb kuni sulamistemperatuurini, kuid võib jääda ka plastsesse olekusse. Keevisõmbluse geomeetrilise kuju järgi eristatakse: • punktkontaktkeevitust, • joonkontaktkeevitust, • reljeefkontaktkeevitust, • põkk-keevitust. 21 Joonis 17. Punktkontaktkeevitamine 26. Korrosioon ja tõrje Korrosiooniks nimetatakse metalli ja kekskkonna vahelist reaktsiooni, milles metall hävib. Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides ja orgaanilistes vedelikes näiteks: nafta või bensiin. Metallid reageerivad keskkonna agresiivsete komponentidega, ilma et sellega kaasneks elektrivoolu teke. Elektrokeemiline korrosioon toimub vettsisaldavas keskkonnas ja sulaelektrolüütides.
Plasmakeevitamine on kaarkeevituse rühma kuuluv keevitusprotsess, kus energiaallikana kasu- tatakse kontsentreeritud ja ioniseeritud gaasivoolu (plasmat), mis tekitatakse keevituskaare kokkusuru- mise abil. Plasmakeevitamine on TIG-keevitusviisi edasiarendus. Analoogselt TIG-keevitamisega kasu- tatakse sulamatut volframelektroodi. Keevituskaar surutakse kokku plasmatroni kitseneva ja intensiiv- selt jahutatava suudmiku abil (sele 2.27). Keevitus- Sele 2.28. Punktkontaktkeevitamine kaare ristlõige väheneb järsult, temperatuur tõuseb ning tekib voolujuhtiv kõrgtemperatuuriline (10 000... 30 000 °C) plasmajuga. Punktkontaktkeevitusel e. punktkeevitusel ühendatakse ülekattes olevad detailid ühe või mitme keevispunkti abil, mis elektrivoolu toimel tekivad
annaabi.ee 
