Potentsiaalne energia: pot.energ. nim.max tööd, mida elektriväli 1C nihutamisel võib teha. Elektrivälja ja laetud keha igal punktil on mingi potentsiaal + või - . Elektrivälja töö 1C nihutamisel on max, kui laeng viiakse lõpmatusse või maasse, kus E=0. Maa enda potentsiaal loetakse võrdseks 0, kuigi on tegelikult kosmiliste kiiruste tagajärjekl negatiivne. =Amax/q=Wp/q. Pinget võib nim.ka potentsiaalide vaheks. Potentsiaali võib nim.pingeks antud punkkti ja Maa vahel. Elektrimahtuvus: näitab, kui suur laeng tekitab juhil 1Vpotentsiaali või 1V pinge juhtide vahel. Elektrimahtuvu tähis on C, ühik 1F. 1F=1C/1V s.t.juhi mahtuvus on 1F, kui 1C surve laeng tekitab 1V potentsiaali. Selline metallkera peaks maast olema 1000 korda suurem. 1F on väga suur ühik tehnikas. C=q/ . Kondensaatorid: Lihtsam kondensaator koosneb 2-st teineteisest isoleeritud metall-lehest elektronides.
Öeldakse, et punkt a on fun. graafiku käänupunkt , kui leidub selline δ>0, et fun.graafik on kumer hulgal (a‒δ,a) ja nõgus (a,a+δ) v vastupidi. Tarvilik.Kui f´´(x)∈C(a₋ δ,a+δ) ja punkt a on funktsiooni käänupunkt, siis f´´(a)=0. Punkti a nimetatakse diferentseeruva fun statsionaarseks punktiks, kui f´(a)=0. Punkkti a nimetatakse funktsiooni kriitiliseks punktiks, kui a on statsionaarne punkt või punktis a ei ole funktsiooni tuletist.
annaabi.ee 
