Iga 5 sekundi jiirel lastakse n6elal vajuda taignasse, kuid uues kohas, mitte lahemal kui 0,5 cm kaugusel eelmisest. Peale igat katset puhastatakse noel niippudega hoolikalt, nfipud puhastatakse lapiga. Tardumise alguseks loetakse ajavahemikku kipsi vettevalamisest kuni momendini, kui ndel ei vaju enam liibi taignakihi alusplaadini. Tardumise l6puks on ajavahemik kipsi vettevalamise hetkest kuni momendini, kui n6el ei tungi enam taignasse iile 1 mm. Katsetulemused n?iidat akse punhis 5. 3. 4.4. Painde- ja survetugevuse miif,ramine Painde- ja survetugevuse miiiiramiseks valmistatakse normaalkonsistentsest taignast 6 proovikeha - prismat, mS6tmetega 40 x 40 x 160 mm. Proovikehade valmistamiseks voetakse 1200 g kipsi, mis valatakse 20 sekundi viiltel n6usse, millesse on eelnevalt moodetud normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segatakse intensiivselt 60 sekundit ning seejiirel valatakse vormidesse
liivaga puistatakse mulda ja lehti jms, et oleks piltlik, milline on tumedam lahus. Mensuure loksutatakse energiliselt ja jiietakse 24 tunniks seisma. Seej?irel hinnatakse lahuse vzirvust, v6rreldes seda etalonviirviga (konjaki pruun). Liiv on betobnis kasutamiseks k6lbulik, kui lahus pole tumedam etaloni viirvusest. Mida tumedam on lahuse v6rvus, seda rohkem see sisaldab huumust ning huumuse rohkus pdhjustab sega mitte tardumist. Katsetulemused on viilja toodud punhis 8.6. 8. Katsetulemused Tabel 8. I Puistetihedus 1 1789,9 1510 215,9 1000 L580 2 1793,9 1580 Tabel8.2 Ntiiv tihedus
annaabi.ee 
