Kõrvenõges
Ka loomadele võib anda nõgest söögiks ja
lisaks saab temast teha ka head kiudu nii riide, võrgu kui nööri punumiseks.
Kõrvenõgesel on ärasöömise vastu väga tõhus kaitse, nimelt on kogu taim
kaetud kõrvekarvakestega, mis omakorda sisaldavad mürgist vedelikku.
Puudutades karva, murdub selle pea ära ja järelejäänud terav murdumiskoht
tungib nahasse ja pritsib sinna oma mürgise vedeliku, mis kutsub esile naha
turset ja punetist.
Kõrvenõgesel on ka teisi rahvakeelseid nimetusi, näiteks nogulane, nõgene,
treegal, supinõges, suskja.
Tavaline taim Eestis. Kasvades nii looduslikes kooslustes kui inimese kõrval,
eelistab viljakat pinnast, kasvab kogumikena. Nõgeseliste sugukonnast,
mitmeaastane. Kõrgus 40 kuni 150 cm. Kogu taim on kaetud lühikeste
harjaskarvade ja pikkade kõrvekarvadega. Karedad jämesaagja servaga
annaabi.ee 
