M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
niisama ebakindlalt nagu enne.
Päevad venisid, pikkamisi mööda, ja iga kaduv päev jättis maha veidi kergendatud
kartusekoorma.
144
26. PEATÜKK
Iga loomulikult areneva poisi elus tuleb kord aeg, kus tal on pöörane soov kuhugi minna ja
peidetud
varandust otsida. Ühel päeval tekkis Tomil järsku see soov. Ta läks linna Joe Harperit otsima,
kuid ei
leidnud teda. Siis läks ta Ben Rogersi juurde, see oli läinud kätele. Viimaks kohtas ta
juhuslikult
Huck Finn Punakatt. Huck oli sobiv kaaslane. Tom viis ta kõrvalisse kohta ja pühendas
asjasse. Huck
oli nõus. Huck oli alati nõus osa võtma igast ettevõttest, mis pakkus meelelahutust ega
nõudnud
kapitali, sest tal oli koormavas ülikülluses seda sorti aega, mis ei ole raha.
«Kus me kaevama hakkame?» küsis Huck.
«Oh, ükskõik kus.»
«Kas seda on siis igale poole peidetud?»
«Ei, muidugi mitte. See on väga iseäralikesse kohtadesse peidetud, Huck, -- mõnikord
saartele,