põhjaklapp 5. Et põhjaklapi voolutakistus on suur, siis suurtel pumpadel seda ei kasutata ja imitoru täidetakse vaakumpumba abil. Üha enam kasutatakse sukelpumpasid, mis töötavad pumbatava vedeliku sees. Nii pole töökamber kunagi tühi ning nad ei vaja imitoru, põhjaklappi ega vaakumpumpa. 3.3.2 Pumba juhtimine Veevarustussüsteemis peab veetarbimise (vooluhulga) muutumisel olema võimalik pumpa(sid) automaatselt sisse ja välja lülitada. Kui süsteemis on hulk eraldipaiknevaid pumbajaamu, on tavaliselt vaja kaugjuhtimist. Automaatika peab tagama ka avariikaitse, näiteks ruumi uputamisel, mahutite ületäitumisel, masinate rikete korral jne. Lihtsamas veevarustussüsteemis on kasutusel mahutid, millest vesi raskusjõuga täidab torustiku. Kasutatakse ka hüdrofoore survemahuteid, millest umbes 2/3 on täidetud õhuga ja 1/3 veega. Veevarustussüsteemi juhtimisseadmete paigutus on kujutatud joonisel 3.3.2.
· Mehaanilisi vihmuteid kasutatakse traktorivihmuti agregaatides, kus pöördekomponent saadakse reduktori kaudu traktori jõuvõtuvõllilt. Vihmutussüsteemide konstruktsioon: Tavaliselt koosnevad vihmutussüsteemid kolmest põhielemendist- pumbajaamast, vihmutusvõrgust, vihmutusseadmeist. Pumbajaama ülesanne on veekogust kastmisvee võtmine ja selle pumpamine vihmutusvõrku. Vihmutussüsteemides kasutatakse nii paikseid kui ka liikuvaid pumbajaamu. Vihmutusvõrgu kaudu juhitakse kastmisvesi vihmutavale maa- alale ja vihmutusseadmetesse. Enamasti koosneb vihmutusvõrk hüdrantidega survetorustikust. Harvem juhitakse vesi katsetavale alale kraavide või maa-aluse isevoolu torustiku kaudu. 1. Paikne süsteem- koosneb paiksest pumbajaamast, maa-alusest survetorustikust, ja paiksest ja mehaanilisest teisaldatavaist vihmutusseadmeist. 2. Poolpaikses süsteemis on veehaare ja maa- alune magistraaltorustik või kanalid
annaabi.ee 
