Eesti talurahva eluolu XIX sajandil
Seaks võeti parajalt ümmargused oksajupid. Prunnakam siga oli ilusam. Isegi sea kõhualust ei
lõigatud siledaks. Las olla paksem. Ainult sea ninaots vooliti teravaks, et tal oleks mõnusam
tonkida.
Hobuse jaoks valiti sobivalt kõver või oksaharuga puuoks hobusepuu. Hobuse kõige
tähtsam tunnus oli keerus kael. See tõusis tavaliselt kõrgele püsti ja oli kehast peenem. Kaela
otsa lõigati kõrvadega pea. Mõnikord pandi hobusele ka pulkjalad alla ja takust saba taha.
RAHVARIIDED
Tänapäevast erinev oli ka talurahva riietus. Meile on see tuntud rahvarõivaste nime all. Igal
Eesti kihelkonnal olid oma rõivad.
Meestel oli suviseks tööriietuseks linasest riidest valge särk ja püksid. Naised kandsid suvel
pikka valget särki, mis oli kivivööga kinni tõmmatud. Jalas kanti õhukesest nahast pastlaid,
aga ka palju nahast või niinekoest punutud viiske. Saapad ja kingi hakati rohkem kandma
alles möödunud sajandil.
annaabi.ee 
