Eesti talurahva eluolu XIX sajandil
lappidest, käe ja pea olid puust, kiikhobused, klotsid, pulgaloomad, puuloomad ja virr.
Puulooma põhimõte oli väga lihtne. Tehti ainult üks tunnus, mis üht looma teisest eristas.
Kõik muu olid ebaoluline ja jäeti tegemata nägu, jalad ja enamasti ka saba. Loomad lõigati
lepast, sarapuust, pajust ja kasest. Paras otsajupp vesteti alt siledaks. Sellest sai tulevase
puulooma kõhualune. Edasi olenes kõik sellest, mis looma taheti.
Lehma jaoks vooliti üks pulgaots siledamaks ja tehti sinna kiilukujulise lõikega sarved, mis
võisid olla sirged või kaarduda sisse- või väljapool. Mõnikord jäeti sarved ka okste harudest.
Pulli sarved olid lühemad ja jämedamad kui lehmal, pull ise lehmast suurem ja toekam. Vahel
lõigati eristamiseks lehma kõhu alla rist ja pullile kolmnurkne sälk.
Eesti talurahva eluolu XIX sajandil 3
Seaks võeti parajalt ümmargused oksajupid