Koti kaotus Ühel oktoobri sügishommikul ärkas üks 21-aastane noor naine nimega Maarja tavalisest ajast natuke varem üles, kuna talle helistas tema 6-aastane vennapoeg. Ta palus oma tädil tuua talle poest kruvikeeraja, liimi ja käärid. Poiss ütles, et ta tahaks enda puldiautot parandada, kuid liim oli otsas, käärid olid nürid ja kruvikeeraja kadunud. Maarja vastas poisile, et ta sööb enne ja käib poes. Maarja sõi paar võileiba, seejärel pesi ta hambad, pakkis asjad ning asus teele. Maarja sõitis oma punase Seatiga poodi. Kui ta oli ostnud suure liimi, teravad käärid ja väikese kruvikeeraja sammus ta kassa poole. Kui oli tema kord maksta, avastas ta, et on rahakoti koju jätnud. Maarja palus neid asju tema jaoks hoida kuni ta tagasi tuleb
kõige aluseks. Nagu näha, siis ainuüksi koolis pähe tuupimisest paraku ei piisa ning tuleviku nimel tuleb palju tarkust elust enesest omandada. sest tööle eelistatakse samuti kogemuste rikast ja hea mäluga inimest. Õnn on müstiliselt hea tunne, mille olemasolul enamasti ei vajata rohkem midagi. See paneb tööle õnnehormoonid ning muudab inimese positiivsemaks. Paraku saab iga päev näha peres rahulolematust. Eks ühel on vaja puldiautot, teisel isiklikku arvutit ning kolmandal hoopis kõige vingemat telefoni. Ning kui asjad soetatud, siis osatakse ainult algselt nende üle rõõmu tunda ning seejärel tekivad omakorda uued soovid. Näiteks lastekodulaste kõrvalt elavad tavapered liigagi hästi. Neil on olemas kodu, vanemad ja võib-olla isegi õde ja vend. Eelnimetatud on lastekodus elavate jaoks kõik, millest nad vaid unistada saavad. Seetõttu on neil südames tihtipeale tühimik ning proovivad seda
annaabi.ee 
