Ja ta ei püüdnudki kõike mõista. Ta mähkis ta haavu, valades kuivamatuid pisaraid. tähe põlvel valmis. Siis sõitis ta minema. Ta nägi, et seal köhal, kus kuues oli kuuliauk, polnud ihus haava, ja et haavade köhalt Maret seisatas silmapilguks läve ees, temale järele vaadates. Oli läinud hämaraks. olid rõivad terved. Ta ei mõistnud seda, kuid ei pärinud ka. Kõle tuul kõhistas pujudes seina ääres ning väike paberileht lipendas vana naisekäes. Talle oli küllalt armastusest, mida võis pojale ohver-dada. Kõik muu oli ükskõik. Midagi muud polnud talle vaja. 4 Vahel, kui Jakob arvas, et ema tähele ei pane, avas ta oma pambu. Ta võttis välja oma varanduse, luges paberrahasid ja kallas kiivri kõlinal täis kulda
Noh, viimaks ütles keegi, et Sherburn tuleks lintsida. Minuti pärast rääkisid seda kõik. Niisiis hakati pööraselt karjuma ja kõiki ettejuhtuvaid pesunööre kaasa viies minema, et teda puua. 22. PEATÜKK Mindi suure trobikonnaga mööda tänavat Sherburni maja poole, märatsedes, karjudes ja käratsedes nagu indiaanlased. Iga vastutulija pidi teed andma, kui ei tahtnud jalgu jääda ja puruks trambitud saada; kole oli seda näha. Lapsed pistsid inimestekarja eest ptehku, pujudes ja katsudes, et eest minema said. Kõik aknad tee ääres olid täis naistepäid, iga puu otsas oli neegri-g poiss; noorhärrasid ja preilnasid vahtis igast aiast. Niipea kui rahvakari lähenes, taganesid kõik ja kadusid kaugemale. Paljud naised ja tüdrukud nutsid ja vadistasid surmani hirmunult. Sherburni lattaia ees trügiti nii tihedasse mütsakusse kui vähegi saadi; kära oli nii suur, et oma häält ei kuuldud. Oli väike paarikümne küünrane hoov. Keegi hõikas: 355 «Aed maha
annaabi.ee 
