Ohverdamine
Neid kombetalitusi tuntakse kristlike autorite kirjelduste järgi, kes võivad küll
edastada toimunud moonutatult, kuid kahes ülevaates nende kohta leidub silmatorkavaid
sarnasusi.Pidustustel toodi ohvriks nii inimesi kui loomi. Sellised ohvritoomisüritused nii Uppsalas
kui ka Lejeris olid igas mõttes erandlikud. Enamasti polnud ohvritalitused nii ulatuslikud ja
taotlesid kellegi isiklikke eesmärke. Näiteks püstitasid mööda Volgat sõitvad russidest kaubitsejad
oma jumalate puitkujusid ning ohverdasid neile head äriõnne paludes lambaid ja veiseid.
Skandinaavias ei toodud ohvreid mitte ainult jumalatele, vaid ka vaimudele, keda arvati elavat
koobastes, kaljudes ja koskedes. Iga jumal eelistas teatavat kindlat laadi kingitusi. Odini
(võllapuude isand) ohvrid tavaliselt poodi või tapeti tema püha relva odaga. Viljakuse jumalale
Frejle aga ohverdati täkkusid ja kulte. Kõlbasid nii inimeste valmistatud esemed kui ka elusolendid-