Keskaegne linn kui riik riigis – Õiguslikud, majanduslikud ja kultuurilised aspektid
Alates 11 sajandist algas linnade kiire
arenemine, millega kaasnes ka kiire kultuuri ning majanduse areng. Peamine asi, mis
eristas linnasid maa asulatest, oli linna õiguslikuks aluseks olev linnaõigus. Linna
kogukonna kodanikuks võis saada igaüks, kes linnas püsivalt elas ning kodanikumaksu
maksis.
Linnad olid enamasti ümbritsetud müüri või valliga. Linnadesse pääses hästi valvatud
väravate kaudu. Rikkamaid linnu piiras kivist müür, vaesemaid aga muldvall ja
puitkindlused. Need pidid olema kaitseks välisvaenlaste rünnakute või ka oma enda
senjööri kallaletungide vastu. Vaesemad linlased, kes müüride vahele ära ei mahtunud,
pidid elama eeslinnades, mis rünnakute ees kaitseta jäid. Linna südameks oli turuplats
raekojaga ning sinna viisid kõik tähtsamad tänavad. Seal kaubeldi, pidutseti, seal
nuheldi ning isegi hukati inimesi. Platsi serval oli püsti inimesi Jumalaga hoiatav suur
rist.
annaabi.ee 
