tüüpiline kasutusala on keskkonna jahutamine (külmutusseadmed). (näiteks maa-vesi, õhk- vesi ja õhk-õhk soojuspump) Päikeseküte on päikeseenergia kasutamine tarbevee soojendamiseks või hoonete kütmiseks. Päikeseenergiat kogutakse päikesekollektoris soojusena, kantakse torustiku abil tarbimiskohale või salvestatakse soojussalvestis hilisemaks kasutamiseks. Taastuvkütused on metsas kasvavatest puudest ja põõsastest toodetavad tahked kütused. (näiteks küttepuit ja puitbrikett) 5 TAHKEKÜTUSED KIVISÜSI Kivisüsi kuulub fossiilsete kütuste hulka ja on tähtis maavara. Kivisüsi on tekkinud taimse materjali mattumisel ja mittetäielikul lagunemisel Kivisüsi on kõige enam süsinikuühendeid tootev kütus. Kivisöe süsinikusisaldus on 89-96%, väävlisisaldus aga 0,5-2,0%. Põhiliseks keskkonnakahjuks fossiilsete kütuste põletamisel on
1 majapidamistes, mis seab ohtu inimeste tervise ja saastab loodust. Mürgiga saavad kaetud ka puud, põõsad ja muud taimed. Kattes ohtlike ainetega kodus kasvavad aiasaadused sealhulgas maasikad ning õunad, mida me kõik aiast korjatuna süüa armastame. Koduses küttekoldes või lõkkes tohib põletada ainult töötlemata puhast, kuiva ja tükeldatud puitu (halupuit, saetööstuse jäägid, võsa, raiejäätmed, käbid, puitbrikett). Tule süütamiseks sobivad selleks mõeldud abivahendid (näit. vahaga immutatud puitvill) paremini kui ajalehed. Isegi selliseid kilekotte, millel on märk “PE” või “PP” või tekst “võib põletada” ei tohi kodus ise põletada, sest ka nende põletamine nõuab eritingimusi, mida kodus olevates ahjudes ja kaminates on raske saavutada.(3) Ahju tohib aga panna vaid töötlemata puitu, kiletamata paberit ja pappi. Kõige
põlemisproduktidele. Teiseks võimaluseks puitkütuseid liigitada on vääristamise astme järgi (vt Joonis 5). Vääristamata kütusteks loetakse selliseid, mida töötlemise käigus on vaid peenestatud või pakitud, kuid mille mehhaanilised omadused on jäänud muutmata. Vääristamata puitkütusteks on traditsiooniline küttepuit, hakkpuit, pressitud puidujäätmed ja puidutöötlemise jäätmed (saepuru ja laastud). Vääristatud puitkütuste tüüpilisteks esin- dajateks on puitbrikett ja pelletid (puitgraanulid). Joonis 4. Puitkütuste liigitus tooraine Joonis 5. Puitkütuste liigitus vääristamise päritolu järgi astme järgi P uitkütuse liikide koguse hindamise üleminekutegurid Olenevalt virnastatud materjali liigist kasuta- Hagu pikkusega 2 4 m, 1 rm = 0,12 tm; takse puidu koguse arvutamiseks veel järgmisi Hagu pikkusega 4 6 m, 1 rm = 0,2 tm;
mõisted Globaalsed ökoloogiaprobleemid vastanduvad üha suurenevale energianõudlusele. Vajame alternatiivseid energiavarusid, mis vastaksid keskkonnanõuetele. Üheks perspektiivseimaks energiaallikaks võib pidada puitkütuseid. · Hakkepuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest, laasitud tüvedest, raie või puidutöötlemisjäätmetest saadud peenestatud kütteaine (keskmine laastu pikkus 20-40 mm, tööstuses kuni 60 mm) · Puitbrikett - peenestatud ja kuivatatud tootmisjäätmetest kõrge rõhu all sideaineta pressitud, tihedad, korrapärase kujuga tooted · Puitgraanulid ehk pelletid - kuivatatud ja peenestatud puidujäätmetest pressitud peened pulgad või kuubikud · Halupuit - tarbepuiduks sobimatutest tüvedest või nende osadest saetud ja lõhutud kindla pikkusega halud. · Puusüsi - suure süsinikusisaldusega (ca 80%) ning kõrge kütteväärtusega aine, mis tekib puidu
(,,bioelekter"). Biokütused on biomassist saadavad kütused, mida võib jaotada tahketeks (küttepuud, pelletid), vedelateks (bioetanool, biodiisel, bioõli jm) ja gaasilisteks (biogaas). Biogaas on suure metaanisisaldusega gaas, mis tekib taimse ja loomse päritoluga heitmete anaeroobsel lagunemisel prügilates, biogaasi generaatorites ja veepuhastusseadmetes. Biogaasi kütteväärtus on võrreldav maagaasi kütteväärtusega. Puitbrikett on toodetud puidujäätmetest (saepuru, höövellaastud, raielaastud), mis on suure surve all kokku pressitud. Pelletid on puidujäätmetest koosnevad graanulid. Neid toodetakse saeveskite ja puidutöötlemisettevõtete puidujäätmetest, metsatöötlemise jäätmetest (saepuru, höövlilaastud). Pelleteid on võimalik toota ka koorest, energiakultuuridest ja põhust. Biomassi varude peamised allikad: · mets ja lühiajalise kasvutsükliga metsaistandused (paju, pappel, eukalüpt);
annaabi.ee 
