mitte kaaluühiku kohta ja sel juhul on tegemist mahulise ehk suhtelise kütteväärtusega, s.o soojuse kogus, mis saadakse ühe mahuühiku absoluutselt kuiva puidu põlemisel või põletamisel. Suhteline kütteväärtus kõigub puuliigiti, näiteks: tammel 13 MJ/dm3 kuusel 8,6 MJ/dm3 kasel 11,8 MJ/dm3 Suhtelise kütteväärtuse korral saab määravaks puidu tihedus, sest tihedamate puuliikide puit on puitainerikkam ja seega suurema kütteväärtusega. Puidu küttevõime puuliigiti: tamm, saar, vaher, kask, lepp, mänd, haab, kuusk, pärn, pappel. Süttimine ja põlemine. Temperatuuril üle 105°C algab puidu termiline lagunemine. Gaasistumine algab 105°C juures ning kiireneb temperatuuril üle 200°C. Kui kuumus ületab 225°C tekib süttimisallika läheduses leek. Püsiva tule korral tekivad gaasid intensiivsemalt ja 260...275°C juures eraldub juba nii palju
20% piiresse. Puidu absoluutne kütteväärtus erineb puuliikide viisi väga vähe, seepärast määratakse praktika jaoks kütteväärtus mahuühiku, mitte kaaluühiku kohta ja sel juhul on tegemist mahulise ehk suhtelise kütteväärtusega, s.o soojuse kogus, mis saadakse ühe mahuühiku absoluutselt kuiva puidu põlemisel või põletamisel. Suhteline kütteväärtus kõigub puuliigiti ning määravaks saab puidu tihedus, sest tihedamate (raskemate) puuliikide puit on puitainerikkam ja seega suurema kütteväärtusega. Suhtelise kütteväärtuse alusel, milles määravaks on puidu tihedus, kujuneks puidu küttevõime puuliigiti järgnevaks: valgepöök, tamm, saar, pöök, vaher, kask, lepp, mänd, haab, kuusk, pärn, pappel. Puidu põlemisel 260.. .275°C juures eraldub juba nii palju soojust. Kuid miks teinekord kuiv puit põledes praksub? Põhjus on selles, et temperatuuri tõustes rakkudes vee asemel olev õhk paisub ja purustab praksudes rakukestad. Kõige enam
annaabi.ee 
