Elupaik Pruun-suurkõrv on üle Euroopa laialt levinud nahkhiireliik, kuid lõuna suunas tema arvukus väheneb. Eestis on levinud laialt ka suurematel saartel. Tavaliselt elab inimasulates või nende lähedal olevates parkides. 3 Eluviis Suurkõrv on öise eluviisiga. Suvel elab aedades, parkides ja pargi taolistes puistudes. Päeval varjub ta lindude pesakastidesse või puuõõnsustesse. Varjepaigas on suurkõrv üksinda või väikese grupina. Septembrist aprillini talvitub kartulikeldrites või pae- või liivakoobastes, kus temperatuur on tavaliselt 6 °C. Suurkõrv on paikne ja ta suvised ja talvised elupaigad asuvad lähestikku. Toitumine Suurkõrv on putuktoiduline. Peamiselt sööb liblikaid. Erinevalt teistest nahkhiirtest püüab ta mitte ainult lendavaid, vaid ka maapinnal, lehtedel ja
tohi puistu väga hõre olla. Mänd kasvab kuni 50 meetri kõrguseks ja tüve läbimõõt võib ulatuda kuni 1,5 meetrini ja on külmakindel. Võra on plastiline s.t kujutab oma võra vastavalt sellele, kuidas tal on ruumi ja valgust kasvamiseks. Metsa ja häilu servas kasvavate puude võrad on ühepoolsed. Selleks, et mändide võrad oleksid sümmeetrilised ja et nad ühtlaselt laasuks, peab puude vahekaugus noores ja keskealistes puistudes olema ühtlene. Mänd on ka tugeva juurestikuga s.t kujundab oma juurestiku vastavalt kasvukoha tingimustele. Viljakatel värsketel muldadel kujuneb sügavale ulatuv sammasjuurestik, äärmuslikel kasvukohatüüpidel, nagu nõmme-, loo- ja soometsades, aga pinna lähedane juurestik. Männikuid võib julgemalt harvendada kui kuusikud, sest tormikahjustuste oht on seal väiksem (olenevalt kasvukohast). Tänu tormikindlusele jäetakse lageraie raiesmikele männiseemne puid.
Lähtudes joonisest 6, on puistu 12 sademete kinnipidamisvõime maksimaalne 60-aastases männikus, 20-aastases kuusikus ning 20-aastases kaasikus, minimaalne aga 100-aastases kaasikus, 20-aastases männikus, 120-aastases kuusikus. Seletada saab seda sarnaselt antud küsimustebloki esimese küsimusega kõik on sõltuv puu ja puistu iseloomust. Vanemates puistudes tekib puistu iseharvenemine, mis toob kaasa puistu harvenemise, millega kaasneb ka sademete kinnipidamisvõime vähenemine puistu kohta. Männiku maksimaalne kinnipidamisvõime 60-aastases puistus on seletatav sellega, et nooremas eas männipuud on veel liiga hõredad ja nirud ning ei toimi veel kinnipidava mehhanismina, 60-aastane puu on aga saavutanud piisava tiheduse võra ülemises osas.
annaabi.ee 
