Üksi
hämaraid ja sügavaid nurki mõistaks. Kartus, et nii ongi paneb mul külmavärinad üle
selja jooksma. Minu kõrvadesse on kostunud tuhandeid kordi lubadused mind mõista. Ei,
nad ei saa aru, lihtsalt proovivad asju ilusmaks maalida oma sõnadega.
On tumedaid aegu, mill minu nõrgem pool hüüab kuldse käe järgi, kes oleks abiks.
Kuskil pole näha ühtki helget inimest minu poole tulemas. Ma võin küll südant puistat,
kuid keegi ei küündi enesest kaugemale. Enese mina ja ego teevad suure töö, et mitte
näha kaugemale oma nina otsast.
Kogu külmus inimeste sees on andnud õppetunde tänu millele suudan läbida elutee. Mu
meeli sisaldab teadmine, et suudan olla tugev. Sellised sunnitud teadmised panevad
elama. Pole oluline, et ikka ja alati üksi.
annaabi.ee 
