150 MPa. Puidu tõmbetugevus ristikiudu moodustab 1/20 tõmbetugevusest pikikiudu s.t. keskmiselt 2,5 7,0 MPa. Radiaalsuunas on see suurem kui tangensiaalsuunas, okaspuudel ca 10-50 % ja lehtpuudel ca 20...70 % . Suurimat tugevust omavad kõvad hajulisoonelised puuliigid järgnevad rõngassoonelised ja pehmed hajulisoonelised puuliigid. Puidu paindetugevus. Paindetugevus on kombinatsioon tõmbe- ja survetugevusest. Selle väärtus riketeta puiduproovis jääb arvuliselt tõmbe- ja survetugevuse väärtuste vahele. Kahel toel asetseva tala koormamisel keskelt välisjõuga surutakse tala ülemine pind kokku, ning alumine pind venitatakse veidi pikemaks. Painde tugevus on keskmiselt on 80 100 MPa. (väikekatseklots) Pikematel ca 2...3 meetrit on see 2 korda väiksem. Survetugevusest moodustab 60-70 %. Radiaal- ja tangentsiaal paindetugevuse erinevust on okaspuudel 10-12 % mis tangentsiaal suunas vastupidavam.
Survetugevus on ristikiudu 5-6 korda väiksem kui pikikiudu. Puidurikked (kaldkiulisus, oksakohad) ei oma survetugevuse määramisel suurt mõju. Niiskuse suurenedes survetugevus väheneb. Näiteks niiskuse suurenedes 3 korda (nt 12% kasvab 30%-ni) väheneb puidu survetugevus ca 2 korda. 33. Mis on puidu paindetugevus? Joonistage skeem paindepingete jaotusest puittalas. Paindetugevus on kombinatsioon tõmbe- ja survetugevusest (ka nihketugevusest). Selle väärtus riketeta puiduproovis jääb arvuliselt tõmbe- ja survetugevuse väärtuste vahele. 34. Mis on puidu kestustugevus ja mille poolest erineb see staatilisest tugevusest? Millised deformatsioonid leiavad puittalas aset tsüklilise koormuse eemaldamisel? • Kui katsekehade koormamise aega suurendada, siis väheneb puidu tugevus pidevalt, lähenedes asümptootiliselt teatud piirväärtusele, mida nimetatakse puidu kestustugevuseks.
annaabi.ee 
