Haavapuidu omadused
Esimesed sammud tuletiku loomisel kuuluvad prantsuse keemikutele. Umbes veerandsada aastat
kulus selleks, et esimestest keemilistest süütevahenditest jõuda 1830. aastate alguseks
tuletikuni.
Tikkude tööstuslikust tootmisest Venemaal on andmeid alates 1837. aastast, mil Peterburis
asutati tuletikumanufaktuur. Teiseks selle ala ettevõtteks peetakse 1838. aastal Tallinnas G.
Eggersi käivitatud tuletikumanufaktuuri.
Üsna väikesest puidukogusest saab valmistada väga suure hulga tuletikke: poolest kuupmeetrist
puidust saab üle miljoni tuletiku [4]. 1920. aastatel töötas Eestis viis tuletikuvabrikut, mis
tarvitasid umbes 12 000 m³ (või ka enam) haavapuitu aastas, 1970. aastatel vajas meie ainuke –
Viljandi tuletikuvabrik – aastas umbes 14 000 m³ haavapuitu. Praegune tuletikkude tootja AS
Estonian Match Viljandis kasutab tikuvineeriks vaid 2000 m³ aastas. Peale tuletikkude on