Maailma usundid
tulevik, füüreri eksimatu instinkt jne).
4. Mida tähendavad religiooniteaduse mõisted „sakraalne“ ja „profaanne“?
sakraalne – mõiste “püha” sünonüüm. Nähtused, olendid, paigad ja esemed, mida inimene peab olevaks
täidetud üleloomulikust väest ja millel on usundiline kaitse. On kaks seisukohta:
(1) pühadus on välja kasvanud tabust (pühaks peetu on seotud eriliste keeldudega) ja muutunud
religioosseks mõisteks;
(2) pühadus on kohe algul olnud puhtreligioosne mõiste, mis tähistas midagi jumalikku valdkonda kuuluvat,
erilist ja puutumatut. P sisendab inimesele aukartust, hirmu, p-ga kaasneb kõikväelisus ja majesteetlikkus. P-
ks peetav seisab profaansest eraldi, teda austatakse, kummardatakse ja teenitakse.
profaanne – (ld profānus ‘pühitsematu’) Ebapüha, tavapärane – kõik, mis ei kuulu püha (sakraalse) või
tabuse hulka, kuid mis ei ole rüve. P ja sakraalne ei ole hierarhilises vahekorras, vaid eksisteerivad kõrvuti.
5