tantsude ja mängudega. Arvati, et muusika abil saab kaitsta end loodusjõudude ja kurjade vaimude eest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule lauldi koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamisega või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mis valmistati loomaluudest, sarvedest või pilliroost. Muistne kütt võis keelpilli valmistamise mõttele tulla siis, kui vibu nöör heli tekitas. Muinasaja inimese elu oli täis salapäraseid jõude, kellega tuli arvestada ja hästi läbi saada. Laul, tants ja pillimäng aitasid end selles maailmas kindlamalt tunda. Kultuurühiskonnad Kultuurühiskonnaks saab vegeteeriv ühiskond siis, kui inimestel tekib vajadus enama kui
töörütmist ja erutatud kõnest. Esimesed meloodiad olid lihtsad mõneastmelised viisid, mida korrati väikeste muudatustega. Laule esitati koos liikumisega, rütmi rõhutati käte plaksutamise või algeliste löökpillidega. Erineva kuju ja kõlaga trumme kasutati nii tantsude saateks kui ka side pidamiseks naabersuguharudega. Vastavalt inimeste oskuste täiustumisele arenesid ka muusikariistad. Vanimaks puhkpilliks peetakse vilepilli, mida valmistati loomaluudest või pilliroost. Puhkpille tehti ka loomade sarvedest või suurtest teokarpidest. Esimeseks keelpilliks sai pingule tõmmatud vibunöör. Jahil olles märkas muistne kütt, et vibunöör pärast pingutamist hakkab võnkuma ja tekitab meeldivat heli. Võib-olla see viiski teda mõttele valmistada esimene keelpill. Lastelgi olid oma mänguriistad. Näiteks on väljakaevamistelt leitud vaasikujuline