Maarjapäevad
koduotsimisepäev. See püha oli populaarne 17.-18.sajandil. 17.sajandil käidi sel
päeval Viru-Nigulas katolikuaegse kabeli juures palvetamas ja ohvritoite viimas,
et loomadele ja endale tervist tagada. Kirikukalendris on see päev,kui Maarja
kohtub Eliisabetiga. Selle päeva tähistamine pärineb 1263.aastast. 1568.aastast
laienes päeva tähistamine kogu katoliku kirikule.
Traditsioonideks oli maarjapuna joomine, peeti vahet heinateol ja tehti tuld.
Inimesed puhasid sel päeval. Samuti korjati värviliste õite või lehtedega taimi,
näiteks rukkilille ja kõrvenõgest. Inimesed värvisid nende taimedega lõnga.
Korjati veel puudelt oksi ning okstest tehti saunavihtasid. Õhtuti tehti lõket,
käidi saunas ja pidutseti. Heinamaarjapäeval ei tohtinud teha naistetöid, nagu
näiteks käsitööd. Vanasti inimesed uskusid, et muidu läheb lammastel halvasti.
Samuti oli keelatud kala püüda. Heinamaarjapäeva traditsiooniks oli leedutuli,
annaabi.ee 
