M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
Arvasin juba, et olen kadunud, sest alati,
kui kedagi taga aeti, arvasin, et tagaaetav olen mina, -- või ehk on Jim. Pidin ruttu
katsuma, et minema saan, aga nad jõudsid üsna mu ligi ja hüüdsid mind ja palusid, et
ma nende elu päästaksin, -- ütlesid, et nad polnud midagi teinud ja et neid aeti taga.
Ütlesid, et mehed ja koerad
329
olid neil kännul. Nad tahtsid kohe paati hüpata, kuid ma ütlesin:
«Ärge seda tehke. Ma ei kuule veel koeri ega hobuseid; teil on aega. Pugege läbi põõsaste ja
minge mööda ojakallast natuke üles. Siis minge vette ja sumage mu juurde ja siis alles tulge
sisse. See ajab koerad eksiteele.»
Nad tegid nii ja niipea kui nad paadis olid, sõudsin meie leete poole; viie või kümne
minuti pärast kuulsime koeri ja hõikavaid mehi. Kuulsime, kuidas nad tulid oja suunas, kuid
ei näinud meid; nad näisid peatuvat ja tükk aega ümber luusivat; siis, kuna me aina
kaugemale ja kaugemale läksime, võisime neid vaevalt veel kuulda
annaabi.ee 
