Nirk
ja Austraalia. Viimasele mandrile, tõsi küll, on inimene siiski mõned liigid sisse viinud.
Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist.
Sugukonna suurimasse perekonda Mustela on süstemaatikud paigutanud 18 liiki.
Enamasti on kärplane sale väike loom, kuid leidub ka suuremaid kiskjaid, näiteks
veelise eluviisiga merisaarmas (Enhydra lutris) võib kaaluda kuni 40 kilogrammi.
Suuremat kasvu on ka Lõuna-Ameerikas pesitsev hiidsaarmas (Pteronura
brasiliensis), meiegi metsadesse eksiv ahm (Gulo gulo) ja mitu mägraliiki.
Kärplastele on iseloomulikud hästi arenenud anaalnäärmed, kadestusväärne
haistmine ja kuulmine.
Enamik kärplasi on lihatoidulised, kuid mõned liigid söövad ka segatoitu. Aasias ja
Aafrikas kodu leidnud meemäger (Mellivora capensis) armastab näiteks üle kõige...
No mis te ise arvate, mida?
2. KASUKALOOMAD
Eluviisi poolest leidub erisuguseid kärplasi: väledad hiirepüüdjad, nagu kärp (Mustela
annaabi.ee 
