pikim loom. Ainuüksi kael, mis oli kerest kolm korda pikem, küündis kuue meetrini. Kaela hoidis koos vaid kuus kaelalüli. Aga see-eest missugused lülid: igaüks paras palgijupp. See pikakaelaline võis elutseda nii vees kui maismaal. Tanüstrofeus võis minna niisama sügavale vette nagu hiiglaslik brontosaurus, jättes ainult pea välja. Kala püüdes ei tarvitsenud ta sugugi ise vette minna. Seistes kaldal küünitas ta vette oma pika kaela ning kalastas niiviisi. PTERAANODON Pteraanodoni pea koos hambutu nokaga võis olla meetri jagu pikk. Koljuluu oli paberõhuke, kuklas toretses pikk hari kui kalauim. Nähtavasti kasutas pteraanodon seda tüürina. Pöörates pead ühele või teisele poole, muutis ta nii oma lennusuunda. Pteraanodoni tiivad olid ilmatu suured: ühe väljasirutatud tiiva tipust teiseni tuli kuus kuni kaheksa meetrit. Maad mööda kõndida ei suutnud pteraanodon hoopiski. Liiga kogukad olid ta paindumatud tiivad ning liiga lühikesed jaladki
toitus ta teiste loomade lihast. Pteranodon Pteranodoni pea koos hambutu nokaga võis olla meetri jagu pikk. Koljuluu oli paberõhuke, kuklas toretses pikk hari kui kalauim. Nähtavasti kasutas pteranodon seda tüürina. Pöörates pead ühele või teisele poole, muutis ta nii oma lennusuunda. Tema tiivad olid ilmatu suured: ühe väljasirutatud tiiva tipust teiseni tuli kuus kuni kaheksa meetrit. Maad mööda kõndida ei suutnud pteraanodon hoopiski. Liiga kogukad olid ta paindumatud tiivad ning liiga lühikesed jaladki. Puhkamiseks pidi pteranodon otsima mõne toekama puu või kaljunuki, kuhu siis klammerdus oma pikkade küünistega. Seevastu õhus võis ta liuelda lausa väsimatult. Tehes oma tiibadega vaid mõne harva löögi, planeeris ta nagu albatross tänapäeval. Saaki noolides laskus pteranodon päris veepinnani, et napsata siis veest oma pika nokaga mõnd kalakest või vähilaadset olevust
annaabi.ee 
