Robert Haire, vastava ala uurija, kirjeldab psühhopaate kui liigisisest kiskjat, kes kasutab sarmi, manipulatsiooni, meelitamist, seksi ja vägivalda, et kontrollida teisi ning rahuldada oma isekaid vajadusi. Südametunnistuse ja empaatia puudumine paneb neid võtma seda, mida nad soovivad ning tegema, mida nad tahavad, rikkudes sotsiaalseid norme ja ootusi ilma süütunde ja kahetsuseta. Neil puuduvad omadused, mis võimaldavad inimestel elada sotsiaalses harmoonias. Psühhopaadid on libedad ja pinnapealselt võluvad, paljudel psühhopaatidel on tavaliste inimlike emotsioonide suurepärane miimika. Paljud psühhopaadid suudavad märkamatult sulanduda erinevatesse keskkondadesse — näiteks ärisse või poliitikasse. Psühhopaatia vastu ei ole leitud toimivat ravi; ei ole olemas ravimeid ega muid tehnikaid, mis sisendaksid empaatiat. Psühhopaadid, kes läbivad traditsioonilise kõneteraapia, muutuvad veel osavamaks teistega manipuleerimisel.
räägivad enda olukorras väga enesekesksel moel. Iseloomulik on pärast vanglast/kinnipidamisasutusest vabanemist raskete kuritegude toimepanemine. Kõigil neil neljal iseloomustel on mõned sarnased jooned, kuid nad erinevad üksteisest tunduvalt just määratlemisest olulistest aspektides. Selline lahknemine tõstatab keerulise küsimuse psühhopaatia kohta millised omadused kuuluvad psühhopaatia juurde ja millised mitte. Psühhopaadid ning ilmselt ka "psühhopaatia" kui termin on seetõttu kirjeldatavad kui kameeleonid. 4 Üldlevinud väärarusaamad psühhopaatia kohta Enne töö põhiosa juurde siirdumist tuleb peatuda mõnel peamisel müüdil ning väärarusaamal seoses psühhopaatiaga. Kuigi psühhopaatia definitsioonid on erinevad ning kohati isegi vasturääkivad, valitseb teatud aspektides üksmeel, mis psühhopaatia ei ole. Järgnevalt peatutakse põgusalt viiel levinud väärarusaamal. 1
Psühhopaatia ja psühhopaadid Siret Usar Sissejuhatus Psühhopaatia seostub meile kriminaalse tegevuse, isiksushäiretega ja külmavereliste mõrvaritega, keda peetakse ühiskonna" koletisteks". Rääkides psühhopaatidest tuleb meil sageli silme ette tuntud filmi ,,Voonakeste vaikimine" peategelane Hannibal Lecter, kes kehastas südametuse ja julmuse tippu. Julmus ja südametus on psühhopaadi peamised tunnused, aga ainult neist ei piisa, et diagnoosida psühhopaatiat
Sarimõrvarid, kes tapavad oma ohvreid ja külmavereliselt vägistavad, ei allu tavaravi meetoditele. Psühholoogid leiavad aga, et nad peavad ühiskonnast elu lõpuni eraldatuks jääma, sest paljud praegu kasutatavad meetodid hoopis soosivad psühhopaatide kalduvust vägivallatsemisele. Lähiajaloos pole olnud ainsatki juhtumit, mis oleks õigustanud sarimõrvarite tagasipöördumist vägivallata ühiskonda. Nii mõnegi praegu rakendatava ravimeetodi tulemus on hoopis see, et psühhopaadid täiustavad oma kriminaalseid strateegiaid. Seoses sellega leitakse, et psühhopaadid omandavad üha paremaid võtteid, kuidas kaasinimesi petta, ära kasutada ja manipuleerida. Sarikurjategijad erinevad teistest mõrvaritest selle poolest, et neile ei avalda kord mõistetud mõju ning nad ei õpi (üldiselt) juurde midagi head. Teadlaste veendumuse kohaselt on sarimõrvareist psühhopaadid isiksusehäiretega inimesed, kes reageerivad teatud olukordadele äärmusliku vägivallaga
· Mõrvad jätkuvad yldiselt nii kaua kuni mõrvar on võetud vahi alla või sureb · Tapmised toimuvad üldiselt ükshaaval · Tavaliselt ei ole mõrvaril ja ohvril omavahelist tutvust Teadlaste arvamus · Teadlased: Sarimõrvarit ravib ainult hukkamine. · Teaduse praegusest arengutasemest lähtudes on sarimõrvarid oma pahest ravimatud ega ei tohi osaleda ühiskonna elus, leidsid psühholoogid. · Hiljuti Valencias peetud rahvusvahelisel kongressil teemal "Psühhopaadid ja sarimõrvarid" jõuti järeldusele, et sarimõrvarid, kes külmavereliselt vägistavad ja tapavad oma ohvreid, ei allu tavaravi meetoditele. Nad peavad ühiskonnast elu lõpuni eraldatuks jääma, sest paljud praegu kasutatavad meetodid hoopis soosivad psühhopaatide kalduvust vägivallatsemisele. Teadlaste arvamus · «Meile pole teada ainsatki juhtumit, mis oleks õigustanud sarimõrvarite resotsialiseerimist (ehk tagasipöördumist
Internetis erinevatel lehekülgedel käimine või otsingusüsteemide puhul märksõnade kasutamine annab küllaltki hea pildi sellest, milline on konkreetne inimene tema huvid, oskused, eelistused, harjumused ja muu. Samuti aitab see ennustada, millest inimene võiks huvitatud olla. Taolist strateegiat kasutavad juba paljud, näiteks Facebook ja Google. Meediasse ilmub aeg ajalt artikleid näiteks Facebooki teemal: Breivikul pole Facebooki kontot või sarimõrvarid/psühhopaadid tunneb ära selle järgi, et nad ei kasuta internetis sotsiaalvõrgustikke. Samas on tõenäoline, et kriminaalse taustaga inimeste interneti kasutamise eesmärgid on teised. Näiteks kasutavad nad internetti selleks, et välja otsida või valida oma uued ohvrid. Eelkõige võiks see olla seksuaalkurjategijate puhul, kes lepivad kokku kohtumisi. Teisalt on võimalik, et kogutakse infot teatud kuritegude sooritamiseks teiste inimeste kaudu, näiteks
juhtumitest vabastasid kurjategijad ohvri asukohas, mis oli kaugel õiguserikkujate kodust, selleks, et ohvrid ei teaks kust neid leida. Ning lõpuks 9% seksuaalkurjategijatest vabastasid ohvrid asukohas, kus nad olid kindlad, et nad saavad abi ja kiirelt koju või haiglasse toimetatud. See oli kurjategijate jaoks väga tähtis ning see tekitas neis sisemist halba tunnet. See tähendab, et kõik seksuaalkurjategijad ei olnud tundetud psühhopaadid, kellel oli ükskõik ohvri saatus ja tulevik. Lisaks võib see tähendada mingisugust emotsionaalse sideme tekkimist ohvri ja kurjategija vahel. 8 Tabel 1 9 KOKKUVÕTE Antud uuring uurib sari seksuaalkurjategijate jahtimise jooksul tehtud otsuseid. Selle uuringu mudel tõestas oma kasulikust vähemalt kolmel põhjusel. Esimene põhjus
hoidumine ja konformne käitumine 1991 Kunitsõna uuris 1200 tudengit: 25 % loomult häbelikud, 34% mõnes olukorras häbelikud, suhtlemisjulged 28%, häbitud 13%. Häbematu on isik, kes on inetu kasu nimel hoolimatu au suhtes, tunnete suhtes ( antiikaja mõttetark Theophrastose). Mittehäbelike tüübid: · Väga temperamentsed ja pidurdamatud isikud · Halvasti kasvatatud isikud · Erutuvad psühhopaadid hüsteerilised, egoistlikud, tseremoonitsemiseta isikud · Karjeristid madala moraaliga häbitud tegelased · Sisimas häbelikud esinevad uljalt häbelikkust varjates Ülesanne: üks õpilane läheb klassist välja. Klassis lepitakse kokku millisest tuntud isikust hakatakse rääkima. Õpilane tuleb klassi ja hakkab esitama küsimusi : kas ta on mees? Kas ta on 40 aastane või noorem jne., kuni arvab ära kellega on tegemist.
· need, keda on korduvalt vangistatud laste seksuaalse ahistamise eest, kellele vanglakaristus ei ole mingit mõju avaldanud Pedofiilide olemus Pedofiilidel võib esineda ka muid probleeme, nt. "psühhoseksuaalsed häired, isiksusehäired või psühhoosid" ja nad võivad olla seotud teiseliigiliste kuritegudega. Lasteahistamisega seotud seksuaalkuriteod võivad olla kombineeritud ka muude seksuaalsete kõrvalekalletega nagu näiteks zoofiilia. Pedofiilid võivad olla psühhopaadid või neid teatakse kui sarimõrtsukaid. Pedofiilia laialtlevinud sünonüüm on ,,kommionu". Lapsele maiustusi pakkuda või neid ostma kutsuda on pedofiilide klassikaline trikk lapse usalduse võitmiseks. Kurjategija võib välja otsida ohvri, kelle riietus või mänguasjad lubavad järeldada, et tegemist on vaesest perekonnast pärit lapsega. Lastele on alati meeldinud täiskasvanuist sõbrad. Lapsed
defineerimaks ja lahendamaks isiksusehäireid. Nartsisstlik isiksusehäire on siiani veel ähmane mõiste, mida paljud psühhoanalüütikud veel tegelikult ei tunnista. Alles me hakkame mõistma nartsissti olemust ning milleks selline inimene võimeline on. Teame, et nartsisst on tähtsust täis inimene, kes ei talu kriitikat ja oskab hästi teisi inimesi enda jaoks tööle panna. Osad nartsisstliku häirega inimesed on kui tiksuvad ajapommid, kelles võivad kujuneda psühhopaadid. Parimaks raviks peetakse siiani psühhoteraapiat. Ravimite mõjust otseselt isiksusehäirele andmed puuduvad, tulevased uurimused peaksid kindlasti aitama kaasa nartsisstliku isiksusehäire raviks. Nartsissistlik isiksusehäire 12 KASUTATUD ALLIKMATERJALID 1. Allik, J., Realo, A & Konstabel, K. (2003). Isiksusepsühholoogia.Tartu:Tartu Ülikooli Kirjastus. 2. Lönnqvist, J., Silk, J. (2007). Psühhiaatria
kolme suurde gruppi: psühhoosid, neuroosid ja vaimse arengu peetus. Psühhopaatia ei mahu neist ühegi alla, sest tal puuduvad klassikalised tunnused. On olemas 7 psühhopaatide tüüpi: ärrituvad, ebastabiilsed, impulsiivsed, ekstsentrilised, valetajad ja petised, antisotsiaalsed, agressiivsed (viimased kolm on selgelt seotud kriminaalse käitumisega). · Psühhopaat oskab mängida normaalset inimest. · Psühhopaadid on sarmikad, kõrgema intelligentsusega, rahulikud, külmad, tuimad, külmaverelised, isekad, esineb empaatiapuudus ning vajavad teravaid elamusi. · 11-15% vanglapopulatsioonist on psühhopaadid. 17. Psühhopaatia kontrollküsimustik (Psychopathy Checklist - R. Hare). Käesoleval ajal on psühhopaatia diagnoosimisel kõige laiema tunnustuse leidnud Hare koostatud
end lõbustama.“ Igavlemine tekitab halba enesetunnet, mis võib olla vägivalla põhjustajaks. Masenduse valab ta välja kõike ümbritsevat hävitades. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 12 – 14). Psühhopaatiaga kaasneb ühiskonnavastane, sageli hävitamise ja vägivallaga seotud käitumine. Agressiivsus on isiku loomupärane viis reageerida ettetulevatele probleemidele, vastuoludele ja pettumustele ise seda eitades. Psühhopaadid on külmad, tundetud ja täielikult hoolimatud teiste suhtes. Psühhopaat langeb masendusse ainult sellisel juhul, kui teda on tabanud ebaõnn ega tule valesti toimise olukorrast ise välja ka teiste süüdistamisega. Masenduse taga on alandustunne, külm ja tundetu raev. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 15). Agressiivsuse põhjused Agressiivsuse kohta on mitmeid teooriaid: 1)Instinktiteooria – kaasasündinud enesekaitse ja
pidurdab eksekutiivseid funktsioone Indiviidikesksed faktorid Isiksus - Psühhopaatia: proaktiivne agressiivsus - Nartsissism – agressiivsemad kui enesehinnang on ohus - Vilets enesekontroll – suures korrelatsioonis vägivaldsete kuritegude sooritamisega Psühhopaatia ei ole 1:1 seotud kuritegeliku käitumisega. Küll aga suurem osa kinnipeetavatest on düssotsiaalse isiksushäirega, vaid veerand psühhopaadid - Naiskinnipeetavatest 10-20% düssotsiaalse isiksusehäirega Bioloogilised korrelaadid Selleks et olla jõhker psühhopaat on vaja palju erinevaid asju kokku. - Füsioloogiline erutus (pulss, vererõhk) – madal tase seotud suurema agressiivsusega; riskialtimad - Madal serotoniini tase seotud suurema agressiivsusega - Kõrge testosterooni tase seotud agressiivse käitumise aga mitte vägivallaga!! - Kognitiivsed defitsiidid seotud suurema agressiivsusega
täielikult allumatuks hälbeks.Niisugusel seisukohal olid Checkley ja paljud teised varasemad psühhiaatrid.Psühhopaatide puhul omab erakordselt suurt tähtsust lapsepõlves ja varases nooruses sobiva kasvukeskonna kujundamine.Paljusid psühhopaatidest kurjategijaid iseloomustab vägivaldsus,agresiivsus ja kõrge retsidivism(ebaedu vamglast ajutises vabaduses viibimises).On piisavalt tõendeid selle kohta,et mitte kõik psühhopaadid pole vägivallale kalduvad ja mitte küik vägivaldseid kuritegusid toimepannud isikud pole psühhopaadid. 17.küsimus Aktsentueeritud isiksused ja iseloomud(K.Leohard,A.Litshko)ja 18.küsimus Aktsentueerituse tüübid ja kriminaalne käitumine Aktsentueeritud isiksuse mõiste võttis esmakordselt kasutusele Saksa psühhiaater Karl Leonhard (19041988), kes nimetas nõnda normaalseid inimesi, kelle mõned omadused väljenduvad rõhutatult ehk aktsentueeritult.Sellistel temperamendi- ja
K.Leonhardi arvates moodustavad aksentueeritud isiksused arenenud maades üle poole rahvast. tavaliselt ei sega selline iseloomu muutus kohanemist ümbruskonnaga üldse või on sellised häired mõõdukad. Erinevad tüübid. vt paljundust. Aktsentueeritus ei ole patoloogia! isik ei ole päris terve, kuid ka mitte vaimuhaige. normaalsed inimesed kes teatud asjaoludel kaotavad tasakaalu. A iseloom- nt inimesel puudub kaastundevõime. nt psühhopaadid, kelle käitumine igapäevaelus ei pruugi erineda, ka nartsissistid. Ülisuur enesearmastus, teiste enda tahtele allutamine, kaastunde puudumine, tahe teisi alandada. Mis on norm ja mis hälve ning mis sorti hälbeid on olemas? skaala keskel normaalne käitumine. Kahesugused hälbed- positiivsed ja negatiivsed. Negatiivne-ühiskonda kahjustav käitumine- mida kaugemale normist liigutakse seda hullemaks teod lähevad
Erialakirjanduses märgitakse, et laiemas tähenduses intsest kujutab endast mitte ainult verepilastuse seksuaalkontakti lähisugulaste vahel39, vaid ka igasugust seksuaalkontakti inimeste vahel, kes on liiga lähedased tavaklassifikatsiooni järgi, ja seetõttu rikuvad eksogaamia tavanorme (kreeka keeles ekso gamos abielu).40 A. Podgorecki arvates esineb verepilastusi sagedamini isade ja tütarde vahel. S. Weinberg eraldab siin kolme tüüpi isasid: - isad-introvedid; - isad-psühhopaadid. - pedofiiliakalduvustega psühhoseksuaalselt infantiilsed isad. Sellised mehed kasutavad küllaltki tihti intesti. Nende abikaasad on sageli vahekordade arvu piiranud või vahekordadest üldse loobunud. Samas aga taluvad nad mehe käitumist või teesklevad, et ei tea seda. 38 Kadushin lfred and Judith Martin. (1981). Child Abuse: an Interactional Event. New York: Columbia University Press, lk 188-199. 39 Auväärt Lembit. (1997). Õigusseksuoloogia.Tallinn: Ilo, lk 66. 40 .
Selline hüpotees on kõrvale lükatud. Saksa psühhiaater Karl Leonhard on aga sellele hüpoteesile vastu seadnud mõttekäigu: "Kuritegelikule teele kalduvad aktsentueeritud isiksused". Ta tegi enne seda mõttekäiku välja pakkudes empiirilise uurimise. Ta uuris kuritegusid toime pannud psühhiaatriahaigla patsiente. Kurjategijatest patsientide hulgas ei olnud nn keskmisi inimesi. Nad olid hälbega inimesed neurootikud, psühhopaadid. Aktsentueeritud isiksuseks nimetas Leonhard normaalseid inimesi, kelle mõned 23 isikuomadused väljenduvad rõhutatult e aktsentueeritult. Tegemist on iseloomu ja temperamendi joontega, millel on suund areneda patoloogiliseks ja mis väljenduvad teatud situatsioonides. Inimene ei suuda enam ennast valitseda. Aktsentueeritud
3) Ritualism (majanduslik) äärmiselt tugevalt omandatud piir lubatavate ja lubamatute vahendite vahel viib ritualismi mõnikord, mille puhul loobutakse eesmärgist kui võimatust, kuid jätkuvalt allutakse vahendeid määravatele ettekirjutustele. 4) Retritism - Kõige harvemini esineb retritismi, mis eitab eesmärke ja vahendeid. Inimesed sel juhul asuvad küll ühiskonnas, aga ei kuulu sinna (sotsioloogilises mõttes kontvõõrad psühhopaadid, paariad, hulkurid, alkohoolikute ja narkomaanide tegevuse liigid). Seda tüüpi kohanemine toimub juhul, kui isik on täielikult omaks võtnud kultuuri poolt määratletud eesmärgid ja lubatavad vahendid ning ta on neid emotsionaalselt kõrgelt hinnanud, kuid efektiivsed lubatavad vahendid on talle kättesaamatud. Lüüasaamise meeleolud leiavad väljundi psühholoogilistes tegelikkusest põgenemise mehhanismides ning viivad vältimatult
Holokaust oli inimeste poolt korda saadetud kuritegu, mille toimumine oli põhjustatud paljudest erinevatest inimisiksuse ja -tegevusega seotud asjaoludest. Holokausti teema käsitlemisel tuleks „rehumaniseerida“ kõik holokaustiga seotud inimesed: näha ohvreid, päästjaid, kollaborante, kõrvalseisjaid ja toimepanijaid tavaliste inimestena ekstreemsetes olukordades. See ei tähenda, et holokausti toimepanijaid tuleks pidada normaalseks, vaid seda, et enamik neist ei olnud sadistlikud psühhopaadid ning et kurjus ei ole holokausti piisavaks seletuseks. Raskem on seletada, kuidas oli inimlikult võimalik, et tavalised mehed ja naised, isad, emad ja abikaasad võisid vabatahtlikult osaleda süütute meeste, naiste ja laste mõrvamises. Holokausti toimepanijate motivatsiooni tuleks sügavuti uurida. Õpilased peaksid kasutama algdokumente, juhtumiuuringuid ja elulugusid, et selgitada ideoloogia, antisemitismi, võimuahnuse, omataoliste pealekäimise, majandusliku
enda agressiivse tegevuse üle. Tuntakse kiusamisest ,,mõnu" ja seda on teadusuuringutes tuvasta- tud. Näiteks ühes USA-s korraldatud uuringus selgus, et empaatia ja kaastundega seotud ajupiirkonnad ei aktiveeru ( või aktiveeruvad väga vähesel määral ) just psühhopaatidel, kui nad näevad teiste inimeste kannatusi. Psühhopaatidel on häirunud ka emotsioonide töötlemise ja otsuste tegemisega seotud ajupiirkondade aktiivsused. Empaatia asemel tunnevad psühhopaadid sageli hoopis mõnu ja lõbu. Empaatia tunne tekib siis, kui psühhopaatidel endal tekib või endale ette kujutab valu tunnet. Üks loomalikke avaldumisvorme esineb inimesel ka võimu positsioonil olemisega. Ajalugu on täis lugudest, mil inimene on kuritarvitanud võimu. Võimuahneid ja egotsentrilisi inimesi on maailmas üsna palju. Tuntud on kõnekäänd, et ,,tähtis on see, mida öeldakse, mitte see, kes midagi ütles"
enda agressiivse tegevuse üle. Tuntakse kiusamisest „mõnu“ ja seda on teadusuuringutes tuvasta- tud. Näiteks ühes USA-s korraldatud uuringus selgus, et empaatia ja kaastundega seotud ajupiirkonnad ei aktiveeru ( või aktiveeruvad väga vähesel määral ) just psühhopaatidel, kui nad näevad teiste inimeste kannatusi. Psühhopaatidel on häirunud ka emotsioonide töötlemise ja otsuste tegemisega seotud ajupiirkondade aktiivsused. Empaatia asemel tunnevad psühhopaadid sageli hoopis mõnu ja lõbu. Empaatia tunne tekib siis, kui psühhopaatidel endal tekib või endale ette kujutab valu tunnet. Üks loomalikke avaldumisvorme esineb inimesel ka võimu positsioonil olemisega. Ajalugu on täis lugudest, mil inimene on kuritarvitanud võimu. Võimuahneid ja egotsentrilisi inimesi on maailmas üsna palju. Tuntud on kõnekäänd, et „tähtis on see, mida öeldakse, mitte see, kes midagi ütles“
annaabi.ee 
