Õppides loon ennast Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Psühholoogiateadus mõtestab õppimist siiski laiemalt, kui me seda tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatud teadmistega. Me õpime ka millegi korduva läbitegemisel, teistega suhtlemisel või millegi sügava läbielamisel. Milleks on vaja õppida õppima? Kursus „Õppides loon ennast“ ongi selleks, et leida enda jaoks õige õppimisviis, mõista teisi inimesi õigesti, käituda vastavalt olukorrale, osata ennast väljendada ja oma soove teistele välja öelda
… ja tema õppimine või mitteõppimine Õppimine on suunatud tegevus, mille tulemusel leiavad õppija käitumises või käitumis-võimelisuses aset suhteliselt püsivad muutused. Psühholoogiateadus käsitab õppimist märksa laiemalt, kui me seda mõistet tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Mina olen õppija, kes omandaks uut infot pigem kogemuste teel kui koolipingis istudes. Ma õpin meelsasti majandusega seotud asju ja kõike mis puudutab raha- näiteks, kuidas raha kasvama panna
PS algeid vöime leida juba antiikajast, need seonduvad Hippokratese ja Galenose nimega. Nende kehamahlade teooria järgi määravad inimese temp kehamahlad. Milline neist on ülekaalus selline on ka inimese temperament. Pedagoogika ja psühholoogia on seotud, sest nendega on tekkinud ka koos mitu uut rakenduslikku suunda. Koolipsüjhholoogid tegelevad õpilaste vaimsete ja emotsionaalsete probleemide väljaselgitamisega ning õpilaste nöustamisega. Loodusteadused millele psühholoogiateadus toetub on geneetika, bioloogia ja arstiteadus. Organistatsioonipsühholoogias uuritakse erinevate ettevötete, kollektiivide, organisatsioonide töötajate käitumist ja mõtlemist.
PSÜHHOLOOGIATEADUS Kr k psyche + logos = hing,vaim + õpetus=hingeõpetus. Psühholoogia on teadus inimese psühhikast(levinuim deffinits.) Psüühika organismi sisemuses toimuvad vaimsed tegevused. Psüühika funk. Teavitada organismi ümbritsevat maailmas toimuvat. Psühholoogia = teadvuse uurimine. Teadvus teadlik olemine välismaailmast ja iseendast. Inimese ja looma erinevus ka loomal on teadvus, kuid ta pole sellest teadlik. Inimene suudab peegeldada(reflekteerida) psüühikas toimuvat,kuid mitte kõik pole teadvastatud. o AUTOMAATSEKS MUUTUNUD TEGEVUSED nt. käimine o PSÜÜHIKA TEADVUSTAMATA OSA.(nn. alateadus) ENESETEADVUS lk. 16 PSÜÜHIKA FUNKTSIOONID : Luua maailmast tervikpilt. Selleks on oluline: · TAJU meelte abil pilt ümbritsevast. · MÄLU tekkinud pildi/kujundi säilitamine. · MÕTLEMINE kujundi käsitsemine. · KEEL sümbolid ,erinevus loomadest. · TUNDED · TEGEVUSE JUHTIMINE TEADUSED erin...
· Psüühika elusolendi närvisüsteemi tulemus Tajumine teabe hankimine ümbritsevast maailmast Teabe tõlgendamine seletab tajumise tulemust Hindamine tõlgendamise teel saadud informatsiooni olulisuse määramine elusolendi jaoks Motivatsioon vastava tegevusmustri käivitamine teatud keskkonna nähtuse suhtes Informatsiooniedaspidiste tõlgenduste ja tegevuste lihtsustamiseks talletamine 2. Mis on psühholoogia? Psühholoogiateadus, mis käsitleb vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid 3. Psühholoogia suunad Psühhoanalüütilinevarajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele(S. Freud) Käitumuslikuuritakse vaid seda, mida saab objektiivselt vaadelda(J.B. Watson) Humanistlikinimlikud tunded, inim kogemuste universaalsus(C.Rogers) Tunnetuslik info vaimne töötlemine
psühholoogiasuuna esindajad paljuski nende enda terava kriitika alla sattunud psühhoanalüütilise ja biheivioristlikule psühholoogiale. 24. Kasuta psüh õppimisel võimalikult sageli seslle teadusharu enda pakutud võimalusi: mälutehnikaid, kognitiivseid skeeme, harjumuse kujundamise seaduspärasusi, õpiteooriaid jne. 25. Selge teadmine millegi mitteteadmisest. Äratundmine, et olulises asjas puudub meil seletus, tõlgendus, arusaam, terviklik kontseptsioon või teooria. Psühholoogiateadus on arenenud üha uute ja uute probleemide püstitamise ja nende osalise lahendamise tulemusena. 26. Tehkem selgeks, mis on teadmine. Teadmine on midagi enamat fakti- näiteks põhimõiste, definitsiooni või daatumi- meelespidaine. Tõeline teadmine pole üksnes millestki informeeritus , vaid ka selle millegi põhiolemuse mõistmine. Seega on teadmiste omandamine liikumine õndsas teadmatuses ja hajali teabekildudest, oletustest, meelevaldseist arvamustest ja üldistustest
karistusena. Sarrustuse välja toomine ja erinevate kinnitajate välja selgitamine ja uurimine on oluline just käitumuslikus psühholoogias. Neljandaks suhteliselt püsiv, ehk muutus mis toimub käitumises võib olla põhjustatud hetke mõjutavate tegurite näol. Ehk Mõne oskuse jätkuv praktiseerimine võib tuua kaasa väsimuse või haiguse, mille tagajärjel tegevuse kvaliteet langeb või täielikult kaob. Psühholoogiateadus vaatleb õppimist palju laiemalt, kui me seda oma igapäevaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei ole vaid koolipingis omandatu, vaid millegi korduval läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimine haarab endas ka inimsuhteid, tundeid ning eelarvamuste ja uskumuste kujunemisi. Õppija tähtsaks omaduseks on teadlik soov saada juurde uusi teadmisi ning suurendada enda vilumust mingil alal
Õppimine ja mälu Tallinn 19.04.09 1 Õppimise psühholoogiline käsitlus Psühholoogiateadus käsitab õppimist märksa laiemalt, kui me seda mõistet tavaelus oleme harjunud lahti mõtestama. Õppimine ei piirdu ainult koolipingis omandatuga, vaid näiteks leiab aset juba ka millegi korduva läbitegemisel vilumuse suurendamisel, sügavatel läbielamistel või pingsal mõtlemisel. Õppimise põhisisuks on sellele vastavalt käitumises suhteliselt püsivaid muutusi põhjustavate uute kogemuste saamine. Õppimine haarab lisaks teadmiste ja vilumuste omandamisele ka suhtumise
Psühholoogia konspekt 11. klass Psühholoogiateadus Iga teadus on otsing. Teadused erinevad üksteisest uuritava objekti poolest. Psühholooge huvitab kuidas inimesed mõtlevad, õpivad, tajuvad, suhtlevad teistega, mõistavad iseennast. Iga teadus seletab, kirjeldab, prognoosib, muudab. Psühholoogia on teadus mis kirjeldab, seletab, prognoosib ja vajadusel muudab inimese käitumist. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika arengu seaduspärasusi ning avaldumisvorme.
2 Tarbijapsühholoogia käsitleb inimeste ostuharjumusi ja reklaami mõju ostjate käitumisele. Tervisepsühholoogia uurib seoseid vaevuste ja haiguste psühholoogiliste ja füsioloogiliste tegurite vahel. Võrdlev psühholoogia loomade ja inimeste arengut kõrvutades uurib psüühika ja käitumise kujunemist. Psühholoogiateadus on tihedalt seotud mitme teise teadusega, ehkki ta erineb neist oma uurimisobjekti ja meetodite poolest. Vastastikusest mõjutamisest hoolimata säilitab iga teadusharu oma eripära, tal on selgelt eristuvad uurimisobjektid ja uurimismeetodid. Psühholoogia uurimismeetodid ja eetikaprobleemid 1)Eksperiment- Eksperimendi käigus on võimalik on võimalik teatavaid tegureid kontrollida ja muuta. Tavaliselt konstrueeritakse eksperimentide käigus teatav miniatuurne reaalsus ja
Maagia on säästlikum kui tehnoloogia, selles pole kellelgi monopoli - ainus, mida tuleb selle nimel teha, on rohkem tööd. Igaüks peab selle ise välja teenima. Ent ka siin võivad õiged arstimid palju aidata, kui nägijad neid otsiks ja looks. Lisaks on maagial suur eelis - erinevalt tehnoloogiast tagab see ka selle, et kasutaja oleks teadlik ja eetiline. Hüpersõjatehnoloogiat võiks asendama hakata arenenud eetika ja teadlikkus, võimas psühholoogiateadus. Riikide valitsemise infosüsteeme ja masinaid saaks hakata vaikselt asendama hea tahte ja koostöövaimuga. Aga kui ka "ulmesse" ei lähe - inimene oma teadvusega on siiski suur tehnoloogia, mis võiks asendada tulevikus nii mõndagi. Kõike seda tohutut teadust, mis on, võiks selle nimel efektiivselt kasutada! Kaasa arvatud arvuteid, meditsiiniaparaate ja muud. Haapsalu Kolledz 22
1. SUHTLEMISPSÜHHOLOOGIA Edukas suhtlemine on keeruline oskus, millega vaid vähesed ilma pideva enesetäienduseta toime tulevad! (Fletcher, C.M) 1.1 Kontakti loomine ja esmamulje Kontakti loomine ja edasine suhtlus sõltub sellest, millise esmamulje sa oma vestluspartnerile jätad. Esmamulje on sinu esimene ja sageli ainus võimalus anda aimu sellest, kes ma olen - tekitada tunne, mis tõenäoliselt jääbki püsima. Esmaste lühidate vestluste jooksul kujundavad teised sinust oma arusaama ja otsutavad, kas sa meeldid neile või ei. Sellest, kas sind nähakse siira, huvitava ja vaimukana, sõltub see, kas sinuga tahetakse ka edaspidigi juttu puhuda. Esmakohtumisel igaühele võrdselt meele järele olla pole võimalik, mistõttu ei ole olemas ühtki ,,õiget" esmamuljet, mis igas olukorras toimiks. Seda põhjusel, et inimestel on teiste suhtes väga erisuguseid eelistusi ja sümpaatiaid. Samas on olemas teatud universaalsed tõekspidamised - ebaisikulise stiili...
OM. Oluline mõte ja vajalik KES ARENEB, KES MITTE? Üldjoontes on tänapäeva arenguteadus keskmiste suundade teadus. Me teame väga vähe erandite kohta, aga võibolla isegi veel vähem nende valimi liikmete kohta, kelle kohta käivad tegelikult järeldused. Kahtlemata on äärmuslik paradoks, et mida teaduslikum on uurimus, seda vähem me tõenäolisemalt avastame, missugused inimolendid sõltuvad tema tulemustest. Selle paradoksi põhjus on selles , et psühholoogiateadus võttis oma mudeliks füüsika ja füüsika püüab avastada universaalseid põhimõtteid: neid, mis kehtivad kõigi materiaalsete nähtuste kohta ajas ja ruumis. Inimesed on aga nagu kõik elusolendid väga erinevad oma biopsühholoogiliste omaduste poolest ning on selle tulemusel erinevalt tundlikud välistingimuste -ja jõudude suhtes, millega nad oma eluajal kokku puutuvad. Muidugi ei tähenda see, et selline vaheldus on süsteemitu
käigus. Meetodit loetakse inimväärikust alandavaks. Ehkki teaduslikes ringkondades neis riikides nõutakse alates 1980ndate lõpust polügraafi seadusliku blokeerimise lõpetamist, pole siiani midagi muutunud. Endises Nõukogude Liidus ei olnud seaduses ette nähtud võimalust polügraafi kasutamiseks kuritegude uurimisel, kuna loeti samuti inimväärikust alandavaks ja teaduslikult vähepõhjendatuks. Samasugusel seisukohal oli ametlik psühholoogiateadus. Eriteenistused suhtusid asjasse pragmaatilisemalt. Juba 1971. aastal KGB Kõrgemas Koolis välja antud salajases "Operatiivtöö psühholoogia kursuses" anti polügraafile üldiselt kiitev hinnang. Soovitati kasutada agentide ja luurajate ettevalmistamisel (ja ilmselt ka kasutati) ja üldse inimese füsioloogilise seisundi fikseerimiseks. Samas leiti, et kahtlevalt tuleb suhtuda füsioloogilise ja psühholoogilise seisundi vahekordade hindamisse
vastutust oma laste eest nad lepivad lihtsustaud viisil lastega toimuvate õnnetuste ja surmaga. 18 Elu hakkasid enam määrama seadused, sellega kaasnevalt vähenes laste tööle sundimine ja nad said enam käia koolis. Võim muutus ja lapsed suunati kodudest koolidesse, vanemad suunasid lapsed teatud vanuses õpetajate juurde, rõhutati automaatseid õpivilumusi. Uuenenud psühholoogiateadus viis inimese uskumuseni, et nad võivad mõista teineteist kui õpivad mõistma neid faktoreid, mis mõjutavad neid lapsepõlve jooksul. Noorukiiga loeti täiskasvanuikka kuuluvaks kuni 20.sajandini. G. Stanly Hall oli pioneer liikumises , mis formuleeris noorukite teooria. Tema kaheosaline töö “Noorukid” kirjastati 1941.a.. Kuigi see oli väga
annaabi.ee 
