Uurimistöö Võhandu jõeosas koos paisjärvega Räpina linna piires
Mõlemal kaldal oli palju hundinuia, soo-osi, metskõrkjat ja
harilikku kalmust. Liikudes Võru silla juurest mööda jõe kallast paberivabriku poole, leidus
kaldataimestikus veel palju vesimünti. Pilt 1. Vaade tammile
Vesimündi määrab ära just selle järgi,
et ta lõhnab nagu münt ja lehed on
läikiva pinnaga.
Edasi liikusime me taimi määrama
tammile, kaare juurde.
Kaldataimestikus oli palju hundinuia,
harilikku kalmust, sootarna ja
kraavtarna (Carex pseudocyperus).
Vähem leidus vesiputku, vesioblikat,
pilliroogu ja varsakapja. Vees kasvas
ujuvat penikeelt ja valget vesiroosi,
mida oli ka vähe. Kiriku juures kasvas
kaldal pilliroogu, harilikku kalmust,
vesiputku ja vesioblikat. Taimestik oli seal suhteliselt hõre
Pilt 2. Soo-osi, metskõrkjas kuna seal on vaateplatvorm ja taimedel pole kuskile
ja lõhnav kalmus
kinnituda. Vees kasvas kollast vesikuppu ja valget
annaabi.ee 
